Töötuskindlustuse seadus tuleb ära muuta

Väikettevõtjad maksavad töötuskindlustuse maksudega kinni suurfirmade koondamisi ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ei saa sellega nõustuda. Seni on ainsa ettevõtjatega seotud organisatsioonina asunud EVEAga sarnastele positsioonidele Maksumaksjate Liit. Ei Kaubandus-Tööstuskoda ega Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (ETTK) ei näe olukorrast häiritud olevat. Töötuskindlustuse teema arutelu on selgelt näidanud, kes Eestis esindab väikeettevõtjate huve ja kelle huvid löövad läbi kolmepoolsetel läbirääkimistel.

EVEA on pöördunud õiguskantsleri poole töötuskindlustuse seaduse tunnistamiseks põhiseaduse vastaseks, kuna seaduses on rikutud põhiseaduslikku võrdse kohtlemise põhimõtet. Siin diskrimineeritakse selgelt mikroettevõtteid (kuni üheksa töötajat) ning suur osa väikeettevõtteid (10-49 töötajat) ja keskmise suurusega ettevõtteid (50-249 töötajat) on pandud ebasoodsasse olukorda võrreldes suurtega.

Töötuskindlustusmakseid maksavad kõik tööandjad, koondamishüvitisi aga võivad saada vaid viie ja enama töötajaga ettevõtted juhul, kui koondatakse vähemalt viis töötajat. Ka neid, kes teoreetiliselt saavad pretendeerida koondamishüvitistele, ei kohelda võrdselt: kui väiksed ettevõtted peavad hüvitise saamiseks koondama 20-100 protsenti töötajatest, piisab 100 ja enama töötajaga ettevõtetele 10 protsendist või 30 inimesest. Samas kuuluvad 79 protsenti tööandjatest mikroettevõtete kategooriasse, mis maksab teiste koondamised kinni ise midagi vastu saamata.

Tähelepanuväärne on, et Eesti Töötukassa varade maht ületab 30. septembri seisuga väljamakseid kuuekordselt ja selle juhatuse esimehe kinnitusel ?raha on, töötuid on, aga alust maksta pole.? Markantne on ka see, et seadus näeb ette võimalusi töötuskindlustuse maksumäärade suurendamiseks (§ 34, 41), kuid seal ei ole sõnagi nende vähendamisest võimalike ülelaekumiste puhul. Samuti nähakse ette enammakstud hüvitiste tagasinõudmist, kuid mitte enamkogutud maksete tagastamist (§ 46). Maksumaksjate Liit ja EVEA on teinud ühise valitsusele ühise pöördumise maksumäärade alandamiseks ja seaduse muutmise algatamiseks. Seadus diskrimineerib väikeettevõtjaid ka töötukassa ettemääratud nõukogu koosseisu näol: mõlemad ettevõtjate kohad on antud ETTKle, kelle juhatus koosneb eranditult suurte, enamuses välis- või riigikapitalil põhinevate firmade esindajatest ning keda praegune olukord selgelt ei häiri.

Nii tegigi töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku maksumäärasid mitte alandada ja mitte ettepanekut ülelaekumisest tulenevalt korrigeerida seadust ja avardada kasusaajate ringi. ETTK esindaja poolt toodud ?maksumäära stabiilsuse? vajadus ei kõlba meie arvates ettevõtjate ülemäärase maksustamise põhjenduseks. Kommentaare ebaõiglase seaduse kohta ei tulnud ka kaubanduskojalt, kes tavaliselt reageerib maksupoliitilistele otsustele ja kes viimasel ajal reklaamib end kui väikeettevõtjate esindajat. Töötukindlustuse teema on selgelt näidanud, kui erinevalt käituvad ettevõtjate organisatsioonid sõltuvalt sellest, kes määrab nende strateegia.

Kuidas oleks õiglane pakkuda kohustusliku töötuskindlustuse teenust, on laiema diskussiooni teema. Igatahes ?töölepingute kollektiivne ülesütlemine? ei tundu olevat õige tingimus, kui soovime kõiki tööandjaid võrdselt kohelda. EVEA arvates peab kompensatsioon rakenduma igasuguse koondamise puhul, nagu peaks varakindlustuse hüvitist saama sõltumata kahju suurusest, kuna omavastutus koondamiste puhul on ettevõtjal igal juhul suur.

Asjakohane ja kooskõlas Euroopa Liidu ettevõtluspoliitikaga oleks anda eelis hoopis väiksematele tööandjatele ning kaotada koondatavate arvu miinimum, makstes näiteks kuni 20 töötajaga firmades hüvitist igasuguse koondamise puhul. Sealt edasi võiks kõigile kehtida 10 protsendi reegel. Töötukassale ei kaasneks sellega suurt lisakulu, kuna valdav osa koondamistest toimub suuremates ettevõtetes. Kui raha on rohkem, kui seda on võimalik jaotada praeguste reeglite järgi, miks mitte muuta reegleid nii, et olemasolevast rahast oleks kasu suuremale hulgale inimestele?

Kui valitsus siiski otsustab jätta 2004. aasta töötuskindlustusmaksu määrad muutmata, tekib küsimus, mida teha kogutud rahaga. Töötukassa pole investeerimispank. Kuna otsesed tagasimaksed on ilmselt võimatud, tuleks pigem rääkida nende summade kasutamisest uue tugimehhanismi loomiseks, mis aitaks säilitada töökohti ja ennetada koondamisi.

Seda enam, et järgmisel aastal avanevate EL struktuurifondide tugiprogrammide hulgas puuduvad peaaegu ettevõtete saneerimiseks ja moderniseerimiseks (ehk töökohtade säilitamiseks) suunatud meetmed. EVEA kutsub ettevõtjaid avaldama ettepanekuid, mille alusel käivitada läbirääkimised valitsusega.