?Kõik on ühistöö, kuigi alguses ei saa sellest nii võib-olla aru,? kirjeldab Eesti Kunstiakadeemias disaini eriala õppinud Margus Aru. Püramiidmaja ehitamiseni jõudis Margus Gunnar Aarma loengute kaudu. Ühel loengul, mille teemaks oli tasakaalu ja rahu leidmine, rääkis Gunnar Aarma püramiididest, millest Margus sai nii palju innustust, et ostis kohe poest puidust latte ja ehitas oma toonasesse korterisse raampüramiidi.
Mõni aeg hiljem otsustas riskijulge noor mees oma elu muuta, võtta aeg maha, jättes pooleli ka õpingud kunstiakadeemias. Loobuti elamisest Tallinnas, müüdi ära kõik asjad, isegi jalgrattad. Raamatud viisid nad abikaasa Evelyniga raamatukokku ning kolisid ära Otepääle. Algaja disainer ei teadnud siis veel, mida ta tulevikus tegema hakkab, kuid üks oli kindel: kui ta saab pool aastat eraldatuses olla, siis saab selle teada. Otepää perioodil tekkis ka tõdemus, et õnn ei seisne muus kui lihtsalt olemises. ?Kui inimene käib oma rada, siis ta on õnnelik ja rahul,? kinnitab Margus Aru.
Otepää mägede vahel jalutades kujutles eraldatuses elav mees vaimusilmas ette kohti, kuhu võiks püramiidmaju ehitada. ?Sellised mõtted käisid ka, et kui leiaksin õige paiga, siis oleks lahe, kui mõni sõber tuleks veel minu lähedusse elama,? jutustab Margus Aru püramiidiküla tärkamise ideest. Jõudnud Otepäält Keila-Joale, valmis pisike aiapüramiid, kus võis ka ööbida. ?Püramiid aitas mul mõista seda, et kõik tingimused ja võimalused endaga rahul olemiseks on kogu aeg, iga hetk olnud olemas igavesest ajast igavesti. Ja seepeale tahtsid püramiidid justkui iseenesest kerkima hakata, valmides 2001. aasta suvel esmalt püramiid-saunamajana. Sel samal suvel, kui lähikonnas elav talunik tuli oma maid müügiks pakkuma,? tundis Margus Aru ära püramiidiküla asukoha.
?Kõik, mis iseenesest tuleb, on loomulik,? leiab püramiidiehitaja, kellel hakkas materiaalne pool alles siis arenema, kui ta oli sellest täielikult lahti öelnud. ?Paljude jalutuskäikude ja tunnetamiste tulemusena jõudsin järeldusele, mitmeks krundiks maa jaotada, et maju ei oleks seal liiga vähe ega liiga palju,? kirjeldab püramiidide ehitaja oma tööprotsessi.
Arhitekt Siiri Hunt oli professionaal, kuid ennekõike abivalmis inimene, kes oli nõus võtma enda kõrvale teise inimese, kes talle ette näitab, kuhu planeerida teed, kuhu krundid. ?Selge see, et enamasti arhitekt sind oma tööpõllule ei lase,? kommenteerib Margus, kes aga vajas planeerimistöös iseotsustamise võimalust. ?Käisin maalapi peal ringi ja tunnetasin, kus võiks ühe ja teise püramiidi asukoht olla. Kokku on tänaseks Keila-Joal lisaks Marguse perekonna ja naabrimehe püramiidile kuus püramiididele mõeldud krunti, keskmiselt 0,5 ha üks krunt. Kolm püramiidmaja on kadakate keskele juba kerkinud, neljanda maja vundamendi ehitus käib täie hooga ning kaks krunti on veel vabad ja ootavad huvilisi. ?Võimalik, et tuleb veel ka laienemine,? peab Margus Aru edasisi plaane.
Ehituse poole pealt nõuab püramiidmaja ehitamine palju mõõtmist ning mõõtmistega tuleb eriti täpne olla. ?Aga iga professionaalne puusepp peaks sellega küll hakkama saama, ülejäänud osas on see nagu iga tavalisegi maja ehitamine. Püramiidmaja hind jääb kindlasti alla miljoni krooni,? leiab Margus. Seda juhul, kui kasutada siseviimistluses keskmise hinnaklassi materjale, sest siseviimistlusega võib maja hinna ka kahekordseks viia. Üldpinda on Margus Aru koduses püramiidis ligi 170 m², mõnes majas on kokku kaks, mõnes kolm korrust, mille tõttu varieerub ka üldpinna suurus.
Unikaalse kutsumusega Margus Aru on asutanud Püramiidmaja osaühingu, mis tegeleb püramiidmajade ehitamisega ka huvilistele, kellel oma maa juba olemas. Hiiumaal Kassaris valmis augustikuus erilaadne püramiid-kämping.
?Püramiid on üks võimalustest vabaneda teadmatusest ja taasleida iseennast, leida tasakaal, õnn ja rahu,? kinnitab otsija ja leidja Margus Aru veendumusega. ?Mina võin täheldada nii enda kui ka pere juures üleüldist rahulolu. Siis pole enam tähtis, kus ma parajasti viibin, püramiidis või kus iganes, igal pool on hea olla.?
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.