Taluhõng keset Tallinna linna

Esik on tilluke koridoriotsake, mis avaneb tuppa. Projekt on ebamugav, kuid võimaldab jagada esikut klassikaliste reeglite järgi mustaks ja puhtaks tsooniks. Välisuksest mõne sammu kaugusel olev tualetiuks jääb juba puhtasse tsooni. Kohe sisse tulles saab mütsi põdrasarvest meisterdatud nagisse ja võtmed kapikesse visata. Mis otstarve sanga ja kinnitustega puukastil vanasti oli, pole veel teada, kuid aida alt see leitud on.

Kuna esik on kitsas, siis on seinad ja nurgad eriti altid löökidele ja määrimisele. Reljeefne laudvooder on seinale tõhus kaitse. Valged seinad lisavad pimedasse nurka heledust, kuigi funktsionaalselt pole see esiku jaoks parim lahendus. Esialgne plaan seinad kohupiimavärviga katta luhtus ebaõnnestunud katse tõttu punasest ja kollasest värvimullast oranž kokku segada. Hele-erk oranž pidi võimendava tõusva päikese soojust, kuid kollane värvimuld otsustas seinalt alla kukkuda. Nii jäi toon oodatust tumedam ja lisaks veel sein määris. Kinnituseks on värv üle võõbatud suure hulga munavalgetega ja tulemus veel tükk maad tumedam, ka häirivalt kirju. Igast halvast aga tuleb võtta parim. Nii muudavad raudoksiidi ja vahakriitidega seinale joonistatud koopamaalingute koopiad kirju tulemi unikaalseks tervikuks. See-eest muistset soojustust imiteeriv pilliroosein on juba korduvalt järeletegemist leidnud. Lillepoest ostetud pilliroovaip ripub seinal pisikeste konksudega. Seina alläär aimab järele maakividest laotud müüri. Kivide kinnitusel on abiks plaatimissegu, idee saadud Pannkoogimajast. Massiivne kirjutuslaud oli oma eelmises elus kummut. Priit sai sellele käpa peale siis, kui viimase laia sahtliga olid tibud õue viidud. Kahe kitsama sahtliga osa on puhastatud, linaõliga üle silutud ja täidab suurepäraselt kirjutuslaua ülesannet.

Pehme tool on heakorrakuu ajal ühelt Nõmmele tekkinud prügimäelt toodud ning ära puhastatud. Kirjutusmasina viskas pööningule oma pool sajandit tagasi Priidu lapse vanavanavanatädi mees, edasi klõbistas sellel lapse vanavanaisa. Praegu on uunikum laste käsutuses.

Vannitoa-kempsu uksepiidad on sootuks omanäolised ? keldrikoristusel tuttavatele saagiks langenud vanad suusad. Kõigi külaliste lemmikud. Ja laste lemmikud ka ? arhailiste suusaklambritega on põnev mängida. Kemps-vannituba on kaasaegse lahendusega, kuid looduslähedust aitavad sinna tuua vannist tualetti eraldav punutud sirm ning sama elementi kordavad mustapesukorv ja kempsupaberihoidik. Ehkki punujad tõenäoliselt ei näinud ette, et vaasitaoline asi peaks tagavararulle mahutama, täidab see antud ülesannet hästi.

Koridor, mis esikust tuppa viib, on suurepärane paik mahutamaks puhtaks küüritud ja tärpentiniga töödeldud tööriistakirstu. Selle sepisosadega harmoneeruvad raamaturiiulite sepistatud toed. Riiuli rasked lauad on kohale tassitud mahajäetud laohoonest. Valge sein on hea paik kodusele galeriile.

Avatud köök läheb kokku elutoaga. Palgist tehtud pink on peamiselt puhuks, kui palju inimesi korraga söögilaua taga istuvad. Siis tõstetakse massiivne pikendatav kõverate jalgadega laud (kasti õlle vastu saadud ja üüratu summa eest restaureeritud) pingi ette. Telekat vaadatakse põrandal istudes. Räsitud kummut, kus telekas asetseb, sai Priidu ja vineerisae koostöös, keetmata linaõli ja tugevat põrandalakki segades värskema ilme.

Kodune kabinet on peamiselt naise päralt, see tingib ka asukoha köögi lähedal. Arvutilaua linal ja kardinal korduvat ringimotiivi maalis Priit ka tuttavate garaažist toodud klassikalisele köögikapile. Pruun seinakapp vedeles kuskil küüni all. Servamata laudadega kaetud seinale sobib see imehästi. Troonilik tool on leitud ühelt pööningult. See on puhastatud ja õlitatud, kohati säilinud värv on toolile alles jäetud taotluslikult.

Lastetoa lilla toon peaks mingi värvusteooria järgi aitama luua asjalikku õhkkonda, kuid raamaturiiul huvitab lapsi siiski tunduvalt vähem kui Legod ja teised mänguasjad. Ka vanaisa aidast kohale toodud köögilaud pidi olema suur ja avar koolilaud, et poleks põhjust ruumikitsikuses tülli minna. Suuremad lapsed leidsid aga, et mugav on mäng väikese õe käeulatusest kõrgemale sättida. Bambusridvast kardinapuu (maksab lillepoes sõltuvalt paksusest ja pikkusest paarkümmend krooni) on kinnitatud lauast riiuli külge, kuhu on väga mugav sättida aastatega kogunenud hiiglaslik kogus karvaseid kaisuloomi. Ema võtab palve peale vajalikud alla, kuid kui kool käib ja aega mängimiseks vähe, on nõudlus nende järele minimaalne ning riiul särab oma täies värvikirevuses.

Mööbli peale on kokku kulunud liiter tärpentini ja liiter keedetud ja keetmata linaõli. Lisaks pool liitrit tiigipuuõli toiduga kokku puutuvate pindade veekindlamaks tegemiseks. Pakk erinevaid lihvpaberikettaid ning palju õhtutunde, katsetamist ja leiutamist aasta jooksul. Ahjaa? seina- jagu värvimuldasid ja selle segamiseks vajaminevat sodi + 18 munavalget. Kruvisid pole vast mõtet kokku lugeda ja hoovist tassitud telliseid