Eesti Energia ostmas poolt Leedu elektriturgu

Leedu elektrituru erastamisvõit oleks esimene samm Eesti Energia ambitsioonikast plaanist saada juhtivaks energiaettevõtteks Balti turul.

?Meil on usaldusväärsed andmed, mille põhjal ei teinud Saksa firma E. ON konkreetset hinnapakkumist,? ütles eile Leedu ajelehe Lietuvos Rytase ajakirjanik Žydrunas Damauskas. Damauskas ütles usaldusväärsele allikale tuginedes, et E. ON Energy ei anna hinda, kuni pole selge elektri hinna regulatsioon Leedus. Tema sõnul on Leedus valdav arvamus, et elektriturg läheb Eesti firmale.

Damauskase sõnul spekuleeritakse, et E. ON ei avaldanud hinda, kuna leppis Eesti Energiaga kokku. Kokkulepe on võimalik siis, kui Eesti Energia pakkumine osutub oodatust madalamaks.

Eesti Energia juhid on keeldunud tehingut kommenteerimast. ?Seda ei ole võimalik teha,? ütles Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre. Kommenteerimine võib tema sõnul tuua kaasa ettevõtte diskvalifitseerimise konkursilt.

Eile kommenteerimiseks kättesaadav olnud Eesti Energia finantsjuht Sandor Liive sai öelda vaid järgmist: ?Võimalik edukas investeering Leetu ei vähenda täna vähimalgi määral meie investeeringuid Eestis. Keskmises perspektiivis see suurendab Eesti Energia investeerimisvõimet.?

Leedu Riigivarafondi erastamistehingute osakonna juht Liutauras Radziavicius ei soovinud eile erastamistehingu käiku täpsemalt kommenteerida. Ta ütles, et praegu on selge vaid see, et kahe elektrivõrgu erastamisel osaleb lõppvoorus neli firmat. Komisjon vaatab nädala jooksul läbi tehnilised tingimused ja kui need on täidetud, siis avatakse ümbrikud pakkumistega. ?Võitja on see, kelle hind on parem,? ütles Radziavicius.

Eesti Energia on omandamas 71,35 suurust osalust Leedu elektrivõrgus Rytu Skirstomieji Tinklai (RST), mis katab Leedu idaosa. Võrk haarab poole Leedu elektriturust ning annab voolu Leedu suurimale tööstusettevõttele Ekranas. RST erastamise konkursi tingimustes oli nõue, et pakkumine peab olema vähemalt 421 miljonit litti ehk 1,8 miljardit krooni. Konkursi käigus eeldati üle 500 miljoni liti (2,2 mld kr) suurust pakkumist.

RST on Leedu ajakirjanduse andmetel majanduslikult kasumlikum kui Leedu läänepoolset ala kattev võrk Vakaru Skirstomieji Tinklai (VST). Viimase erastamises saavad osaleda kohalikud energiafirmad, selle võrgu müügi alghind on 359 miljonit litti (1,6 mld kr).

Eesti Energia kavatseb võtta Leedu elektrivõrgus osaluse ostmiseks laenu, ettevõtte teatel on see Baltimaade suurim riigi garantiita korraldatud laen. Ettevõte laenu võtmist täpsemalt ei kommenteeri, aga teadaolevalt võtab laenu Eesti Energiale kuuluv äriühing, mis asutatakse erastamiskonkursi võidu korral. Leping laenu saamiseks on Eesti Energial pankadega juba sõlmitud. Sündikaadis osalevad Hansabankas, Vilniaus Bankas, Sampo ja Vereins-und Westbank.

Eesti Energia haarab turgu, et mitte jääda konkurentidele jalgu. Leedu jaotusvõrkude erastamisega on alanud võitlus Balti turu pärast. Aastal 2009 avaneb 35 Eesti elektriturust, aastast 2013 on turg vaba kõigile äritarbijatele. Eesti Energia vajab selleks ajaks lisaturgu, et tagada investeerimisvõime tootmisesse.

Leedu elektrituruga kahekordistab Eesti Energia klientide arvu, saab juurde 3 miljardit krooni käivet ja ligi 100 miljonit krooni kasumit aastas. Kolm aastat tagasi üritas Eesti Energia ühineda Läti energiaettevõttega Latvenergo, ent see katse luhtus. Eesti Energia on valmis osalema uue tuumajaama rajamisel Leetu.