Narva elektrijaamade 4miljardiline investeering alustab tööd jaanuaris

Esimene kahest uuest plokist hakkab tööle jaanuaris, teine pool aastat hiljem. Investeering neli miljardit krooni läks peamiselt nelja uue katla ja sellega seonduva torustiku ostmiseks. Lisaks renoveeritakse kaks auruturbiini.

?Ehitus kulgeb plaanipäraselt,? ütles eile Narvas ASi Narva Elektrijaamad peadirektor Rein Talumaa. Sama kinnitas renoveerimise projekti juht Raymond Collins. Viimase sõnul on projekt küll kolm nädalat maas ehitajate enda sisemisest graafikust, ent kuu aega ees tellija ette antud graafikust.

Energiaplokkide renoveerimise peatöövõtja on Soome firma Foster Wheeler OY, kes valmistas ka uued katlad. Lisaks soomlastest projektijuhtidele kasutatakse ehitusel keevitajaid Poolast ja T?ehhist. Kokku on kahe ploki ehitusel tööl ligi 1000 inimest, neist kaks kolmandikku on Eestist. Kummagi ploki ehitamise kestus on 30 kuud.

Narva Elektrijaama kahes ettevõttes, Eesti ja Balti elektrijaamades on käigus kokku 12 energiaplokki. Neist renoveeritakse kaks plokki. Eile käis töö mõlema ploki ehitusel. Varem alustatud ploki renoveerimine on lõppjärgus, uutes kateldes on juba tuli sees, kus põletatakse esialgu põlevkiviõli. Käsil on katelde ja nendega seonduvate süsteemide seadistamine ning jaama töötajate väljaõpetamine. Põlevkiviõlilt minnakse järk-järgult üle põlevkivile.

Võrreldes vanade plokkide ligi 1400kraadise põlemistemperatuuriga kasutavad uued ligi 850kraadilist põlemistemperatuuri, mis aitab efektiivsemalt vähendada vääveldioksiidi sisaldust põlemisjääkides. Uus tehnoloogia võimaldab peaaegu täielikult peatada vääveldioksiidi ja lendtuha eraldumist väliskeskkonda. Tegemist on Soome tehnoloogiaga, mida põhjanaabrid kasutavad peamiselt turba põletamiseks.

Katelde materjal toodi läbi Kunda sadama kohale viie laeva ja 650 veokiga. Kokku kaaluvad katlad 7000 tonni, lisaks torustikud 1000 tonni ja karkass 3700 tonni.

Eesti peab elektrijaamade vanast tehnoloogiast seoses Euroopa Liidu normidega loobuma 2016. aastaks. Kaks uut plokki annavad ligi poole Eestis vajaminevast elektrienergiast ja neljandiku võimsusest ehk ligi 400 megavatti. Seega tuleb nõudluse rahuldamiseks renoveerida veel energiaplokke.

Eesti Energia juhid polnud eile veel valmis ütlema, millal ja mis moodi ülejäänud energiaplokid renoveeritakse ja kas seda üldse tehakse. Eesti Energia missioon on kasvada ülebaltiliseks ettevõtteks, mistõttu on võimalik uue moodsa tuumaelektrijaama rajamine Leetu. Tuumajaam kataks kogu Balti riikide energiavajaduse.