Identiteedi vargused vähenevad

Kodakondus- ja migratsiooniamet (KMA) alustas andmebaasi tutvustamist aasta tagasi, mil politseil võimaldati seda kasutada isikute identifitseerimiseks. Edaspidi liitub süsteemiga uusi instantse ning valeandmete esitamine pangale, politseile, piirivalvurile, kohtule või mujale muutub üha raskemaks. Tavakodaniku elu muutub seeläbi aga lihtsamaks ning turvalisemaks.

Praegu kasutab andmebaasi aktiivselt politsei. KMA pressiesindaja Heikki Kirotari sõnul oli varem dokumentideta isiku kindlakstegemiseks vajalik tema foto ja muude andmete toimetamine kodakondsus- ning migratsiooniametisse. Seal otsiti arhiivist käsitsi nime ning sünnipäeva alusel foto ja võrreldi seda inimese esitatud andmetega. Aastas tuvastas politsei sellisel viisil 6000 inimest. Elektroonilisele süsteemile esitatud päringute hulk ulatub aga 40 000ni kuus. Tallinna kesklinna politseiosakonna ülemkomissari Tarmo Miilitsa sõnul on süsteem märgatavalt lihtsustanud inimeste identifitseerimist.

Kuna hetkel omavad ID-kaarti või uut passi ülisuures enamuses kohusetundlikud kodanikud, siis puudutavad politsei tehtavad 1500 päringut päevas peamiselt seadusekuulekaid inimesi. Nädalavahetustel langeb päringute arv 10 korda ja siis puudutab enamik neist reaalse süüteo kahtlusega inimesi.

Märgatavalt on kasu süsteemist ka ekstreemsetes situatsioonides, kus vaja kiiret reageerimist, et vältida kurjategija põgenemist.

Arvestades isikuandmete delikaatsust, ei ole politseil ega ka teistel andmebaasi kasutavatel institutsioonidel võimalik oma suva järgi inimesi kontrollida. Iga sooritatud päring salvestatakse ning alati on võimalik vaadata, kes ja millal konkreetse isiku andmeid vaatas.

Peatselt on igal ID-kaardi omanikul võimalik ise vaadata, millised asutused on tema andmete vastu huvi tundnud. Olulist rolli päringute läbiviimisel mängib isikuandmete kaitse seadus.

Tuleva aasta veebruarist hakkab kodakondsus- ja migratsiooniamet pakkuma baasi kasutamise võimalust ka teistele institutsioonidele, kellel on seadusest tulenev õigus isikuandmeid sel viisil kontrollida ning kasutada. Ameti peadirektori Mari Pedaki sõnul tunnevad baasi kasutamise vastu huvi mitmed siseriikliku julgeoleku tagamisega seotud instantsid. Sinna hulka kuuluvad vanglad, prokuratuur, notarid, kohtud. Samuti tunnevad süsteemi kasutamise vastu huvi pangad, sest endiselt püütakse valenimede all esinedes sooritada ebaseaduslikke tehinguid.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti infotehnoloogia osakonna juhataja kohusetäitja Agu Leinfeldi sõnul aitab uus lahendus hoida kokku ka raha. Elementaarne näide on sõidukulude kokkuhoid. "Enam ei pea politseinik sõitma teisest linnast Tallinnasse, et võrrelda (kinnipeetu või kahtlusaluse) andmeid KMA arhiivis olevate fotodega." Tegelikkuses on aga kokkuhoiukohti palju rohkem. Tänu võimalusele inimesi kiirelt identifitseerida, on võimalik hoida kokku aega, samuti jäävad ära mitmed telefonikõned. Kui andmebaasi hakkavad kasutama paljud institutsioonid, jääb ära vajadus igal ühel oma luua ning ka see võimaldab riigi raha säästa. Seda kinnitab ka Agu Kivimägi, süsteemi üks peamisi väljatöötajaid.

Digitaalsed isikutunnistused ning andmebaasid aitavad lihtsamaks ning turvalisemaks muuta meie kõigi igapäevast elu. Näiteks ei pea enam kaarti kaotades kartma, et keegi pahatahtlik inimene sellega kuidagi kahju võiks tekitada. Kavandatava e-politsei projekti käivitumisel ei pea aga enam kaasas kandma juhiluba.

Tänu Eesti väiksusele on sellised uuendused lihtsamini teostatavad ning jõuavad tarbijani kiiremini kui mujal maailmas.