Logistiku igapäevased mured

Vaadeldes Eesti logistikajuhtide tavapäraseid ja korduvaid probleeme, tuleb esmalt selgitada, et firmad on kasvanud ning on tekkinud selge erinevus logistikajuhtide ja rea-logistikute vahel. Kui viimaste peaülesandeks on korraldada üksikuid vedusid ning hoolitseda tarnegraafikute õigeaegse täitmise eest, on logistikajuhid kaasatud firmade keskastmejuhtimise protsessi. Koos teiste osakondadega töötatakse välja pikaajalisemaid plaane ning nende plaanide täitmise strateegiaid.

Logistikajuhi igapäevastest takistustest töös on üks suuremaid suhtlemisbarjäär ettevõtete tippjuhtidega. Kui Eestis ollakse harjunud, et firmas on raamatupidaja, müügimees, sekretär jne, siis logistikajuht on kohati veel lapsekingades mõiste. Sageli puuduvad selged logistikajuhile esitatavad eesmärgid ja nende mõõtmissüsteem. Logistikaplaanide täitmiseks vajalike vahendite taotlemine nende omanikult ehk ettevõtte üldjuhilt nõuab viimase asjatundmatuse või lühinägelikkuse tõttu ebaotstarbekalt palju aega ning energiat.

Teine firmade sees logistikajuhi tööd pärssivaks momendiks on logistikaosakonna vale asetus ettevõtte struktuuris. Logistikajuhi eesmärk on ostude aja planeerimine ja täitmine sel moel, et raha ei lõpeks ega tootmine/müük peatuks. Loogiliselt peaks ta lähtuma müügi- ja tootmisplaanidest ning korraldama ostujuhtide ja lao tööd. Tihti aga tehakse ettevõtete struktuuris viga, asetades lao ja/või ostuosakonna logistikajuhi haldusest välja. Mõnel eriti taunitaval juhul olen näinud ka struktuuri, mille alusel on logistikud ostujuhi alluvuses. Sel juhul on ilmselge, et logistikajuhi paberil eksisteerivad plaanid ei jõua ellu, kuna ta ei saa oma korraldusi delegeerida vajalikele meeskonnaliikmetele, nt ostuinimesed. Laovarude kriitilise piirini vähendamine paremate finantstulemuste saavutamiseks ning tarnete ajastamine võimalikult lähedale tootmise vajadustele on sageli lisapingutusi nõudev otsus ning sel juhul, erinevalt meeldivatest plaanidest, on logistika elluviimiseks õige hierarhia ja käsuahel äärmiselt olulised.

Välispidiselt mõjutab logistikajuhtide tööd tugevalt Euroopa Liidu (EL) lävepakul oleva Eesti muutuv seadusandlus, mille põhieesmärk on harmoniseerida olemasolev vajalike direktiivide ning määrustega. Üldiselt rääkides on tänaseks enamik Eesti firmasid kokku puutunud muudatustega tolliprotseduurides ning -maksudes, millele lisanduvad ettevõtte tegevusala mõjutavad spetsiifilisemad seadusemuudatused. Üks firma logistikajuht ei suuda füüsiliselt käia läbi kõiki ELi regulatsioone, määrusi ning nõudeid, mis 1. maist 2004 Eestis rakenduvad. Koolitused, kus kõike üldsõnaliselt seletatakse, on alanud alles pärast 14. septembri hääletust. Nii mõnegi vajaliku ümberkorralduse juurutamiseks firmas on praegu aga juba hilja. Logistikajuhid peavad oma võimete piires leidma ressursse ettevõtte töö prognoosimiseks ELi keskkonnas ning leidma kiireid lahendusi.

Rahvusvahelised ettevõtted saavad palju abi oma kontoritest teistes ELi riikides, Eesti-sisesed aga on tihti jalgratta leiutamise olukorras, kus iga osakond peab eelkõige ise oma jätkusuutlikkuse eest vastutama.

Peale avalikust sektorist tulenevate muudatuste peavad tootmise ja kaubandusettevõtete logistikajuhid tulema toime transpordituru muudatustega. Siinkohal saab mainida mitmeid faktoreid:

- laopindade defitsiit Tallinnas ? mitmed laopidajad püüavad ELi tingimustes konkurentsivõime säilitamiseks orienteeruda tolliladudeks ning aktsiisiladudeks, pakkudes sinna juurde võimalikult laia teenustepaketti. Kvaliteetse pinna leidmine on rentnikele keeruline;

- muudatused deklaranditeenuste pakkujate seas: nagu tavalaopindade, nii ka deklarantide teenuste osas on prognoositud nõudluse langust;

- transpordiettevõtted püüavad suurendada oma võimalusi, hõlmates distributsiooni ja kauba käitlemist;

- teenuste hinnapoliitikas peetakse üha enam silmas hinnamuutuste võimalust ELi tingimustes. Rohkem kui kunagi varem tuleb teenuseostjatel veeta aega teenusepakkujatega läbirääkimislaua ääres, arutledes krooni ja euro kursi seose ja muutuste üle. Samuti muutuvad hinnapakkumised aina lühiajalisemaks, arvestades tööjõu hinna võimalikku tõusu ELis.

Logistikajuhid vastutavad ettevõtte logistika hinna eest. 2004. aasta eelarvet planeerides kerkivad muu hulgas logistikajuhi ette küsimused võimalikest muudatustest pärast 1. maid 2004. Kui täna ei teata vastuseid, on üle keskmise suurusega ettevõtetel pea võimatu olla valmis ELi astumiseks.

Autor: Airika Raidma