Ventilatsiooniga väldib hallitust

Ostis üks mees oma unelmate korteri 60ndatel ehitatud kivimajja Pelgulinnas. Korter oli n-ö euroremondiga: kipsplaat seinas, parkett põrandal ja plastmassist pakettaknad ees. Maksis küllalt kõrget hinda ja elas rõõmsalt kuni suve lõpuni. Ilm polnud enam kuum, kütet ka veel polnud ja üllatuseks leidis ta magamistoa nurgas ? mis on maja välisnurk ? hallitusseened kasvamas. Hallitus levis mööda nurka põrandalt laeni ja mööda seina äärt teise nurgani ning sealt taas üles.

Ventilatsioonispetsialist Toivo Türi OÜst BL Tehnika nendib, et selline vaatepilt väga harv küll pole. ?Õhk peab liikuma, siis niiskus ei kogune,? sõnab Türi. ?Pakettakende lahtihoidmine pole lahendus, sest pakettaken on ostetud kolmel põhjusel: et ei tuleks tänavalt müra ja tolmu ning hoiaks sooja. Kui aken on alati lahti, lähevad kõik head omadused kaduma.?

Mittehingavate seinte ja akendega kodudes peab olema korralik ventilatsioon. Selles korteris olid ventilatsiooniavad vannitoas ja köögis. Vannitoa ripplaes asuva äratõmbeavause juurde pandud tulemasina leek hubises üsna rahulikult edasi. Korraliku tõmbe korral peaks õhuvool leeki tugevalt ava poole tõmbama. Köögi ainus äratõmme toimus pliidi kohal olevast äratõmbekapist ehk kubust. Kuigi minimaalse töörežiimi vaikne undamine oli enam-väm kõ millega kubu hakkama sai, ei võenud tulemasina leek ka selle lädal just märkimisväärselt.

Õnnetuseks olid remontijad suunanud samasse korstnalõõri nii pliidikubu ventilatsioonitoru kui ka sooja vett andva gaasikatla suitsutoru. Mittetöötava pliidikubu puhul võivad suitsugaasid sattuda hoopis kööki. Selliste möödalaskmiste korral peaks kubu igal juhul ööpäev läbi vähemalt kõige madalamal režiimil töma. Korteriperemehel on gaasikatla kohta oma tälepanek ?vahel kustub selle leek silmnäava põseta. Kuna tegu on korraliku tootega, näad ventilatsiooniasjatundjad ainukese põsena põiseks ja ka hingamiseks vajaliku hapniku lõmist korteris. ?hes büones kaebasid inimesed pideva peavalu ja vämuse üäime ventilatsiooni uurima ja juba keskpäal andis andur alarmi ?inimesed evakueerida CO2 kriitilise hulga tõ. Tegelikkuses istusid ja tösid aga kõedasi ja pead muudkui valutasid,?räib Türi

Ventilatsiooni organiseerimiseks pakuvad Türi ja paigaldusfirma OÜ Attic spetsialist Jallo Rõuk välja kolm varianti, millel kõigil on üks põhimõte. Uut õhku lisatakse magamis- ja elutuppa ning väljatõmme toimub köögis ja vannitoas. Ning nagu enamikus valdkondades, kehtib ka siin reegel, et kallima püsikuluga eseme soetamisväärtus on odavam ja vastupidi.

Esimese variandi puhul puuritakse seintesse augud ja neisse pannakse värske õhu klapid. Odavaim värske õhu klapp maksab umbes 425 krooni, korralikumad 700 krooni. Augu tegemisel makstakse tasu iga puuritud sentimeetri eest. Konkreetses majas on seinad umbes poolemeetrised ja üks auk koos klapiga maksaks umbes 2500 krooni. Sisse tulev külm ja värske õhk seguneb toaõhuga ning juhitakse välja antud juhul köögi ja vannitoa äratõmbe kaudu. Negatiivse küljena võib ära märkida võimalikku tuuletõmmet ja õuest sissekostvat välismüra ning lisakulu suuremast kütmisest. Lisaks vajab värske õhu klappide filterelement perioodilist puhastamist.

Teise variandi puhul paigaldatakse välisseina puuritud augule võimalikult lähedale kompensatsiooniõhu eelsoojenduskalorifeer, millel on oma termostaat sissetuleva õhu temperatuuri reguleerimiseks. Seega ei jahuta sissetulev õhk korterit ja kui õhuvahetus on korralikult paigas, ei peaks tekkima ka tuuletõmmet. Käitluskuluna läheb arvesse elektrienergia, mida kalorifeer tarbib sissetuleva välisõhu soojendamiseks.

Kuna vaadeldav korter on väike, siis peaks piisama ühest kalorifeerist ? üks õhuvõtt ja kaks sissepuhkeliini. Õhuvõtutoru peab olema kindlasti isoleeritud, et ei tekiks kondentsvett toru pinnale ja ka soovitavalt lühike. Kõige parem on, kui kalorifeer oleks võimalik paigaldada välisseina vastu. 1500 W integreeritud termostaadiga eelsoojenduskalorifeer maksab u 4500 krooni.

Kolmas variant on soojustagastiga ventilatsiooniseadme baasil ventilatsioonisüsteem. See on keskkonnasõbralik ja odavam pidada, sest väljatõmmatav soe õhk loovutab osa soojusest sissepuhutava külma õhu soojendamiseks. Hea on ka see, et ventilatsiooniseadmega saame ise reguleerida õhuvahetuse intensiivsust. Sobiv ventilatsiooniseade on kompaktne ? mahub pliidi kohale köögikappi ja omab ka korralikku köögikubu. Koos paigaldusega peaks esialgsel hinnangul kogu ventilatsioonisüsteem kõige vajaminevaga maksma ligikaudu 40 000 krooni.