Kolmveerand vanalinna äridest on hädas kuritegevusega

Ärivalve projektijuhiks on Kanadast pärit Jim Hilborn, kes tegeleb Eestis viimased kümme aastat kriminaalpreventsiooni probleemidega. Tema sõnul on naabrivalve maailmas ilmselt kõige levinum eraalgatuslik kuritegevuse preventsiooni programm. Ärivalve on üheks selle n-ö alamprojektiks, mis on samuti väga levinud viis kuritegevuse ohjeldamiseks. Hilborn toob välja eraldi Inglismaa, kus ärivalve kuulub valitsuse poolt soositud kriminaalpreventsiooni programmide hulka. Viimasel ajal kasvab ärivalve populaarsus ka USAs ning Kanadas. Ka Euroopa Liit on taolise kuritegevuse ennetusvormi pooldaja, kuna sellised projektid aitavad ühiskonna liikmetel mõista nende olulisust kuritegude ärahoidmisel. Vanalinnas tegutsema asuv ärivalve piirkond on esimene omalaadne Eestis. Naabrivalve on aga levinud üle Eesti ja sellele tuginedes julgeb Jim Hilborn loota ka ärivalve populaarsuse kiirele kasvule.

Tallinna vanalinn on pealinna üks kriminogeensemaid paiku, seda eelkõige tänu turistide rohkusele. Levinud on nii taskuvargused kui ka poest näppamised. Kuritegevuse kõrge tase sundis aasta eest üles seadma ka varguste eest hoiatavaid märke.

Käesoleval aastal eraldas Tallinna linn raha projekti käivitamiseks. Esmajoones viidi umbes 400 vanalinnas tegutseva äri hulgas läbi küsitlus, millele vastas üle 200 firma. Neist omakorda 20 soovisid, et MTÜ Eesti Naabrivalve viiks läbi nende turvaauditi. Jim Hilborni sõnul on see kindel märk soovist projektis osaleda.

Hilborn jagab vanalinnas tegutsevad ettevõtted erinevatesse gruppidesse. Paljud firmad on investeerinud turvameestesse ning valveseadmetesse. On ettevõtjaid, kes on Tallinna linna ning politsei peale väga pahased, kuna nende hinnangul tuleks kuritegevusega aktiivsemalt võidelda. Samas on ka firmasid, kes leiavad, et kurjategijatega on võimalik võidelda üheskoos teiste ettevõtjatega ning koostöös politsei ja linnavõimudega. Just viimane grupp on ärivalve suhtes väga optimistlikult meelestatud.

Esimene ärivalve kohtumine toimus novembri viimasel päeval ning siis võtsid sellest osa viie firma esindajad. Osavõtjate väikest arvu ei pea ettevõtmise organisaatorid probleemiks. Hilborni sõnul hakkavadki ühiskondlikud organisatsioonid vaikselt pihta. Esmalt tuleb kokku väike grupp inimesi, kes leiavad ühised mured ning asuvad neid üheskoos lahendama.

Esimene ärivalve piirkond peaks tööle hakkama enne järgmist suurt turismihooaja algust tuleva aasta kevadel.

Naabrivalvega liitunud ettevõtted seavad oma äridesse vargustes kahtlustatavate inimeste pildid ning nimed.

MTÜ Eesti Naabrivalve korraldatud uuringus esitati küsitlusankeet rohkem kui 430 vanalinnas asuvale ettevõttele. Vastustega tagastati 208 ankeeti ehk ligemale 50%.

Küsimustiku täitunud ettevõtetest oli 145 ehk 69,71% viimase 12 kuu jooksul puutunud kokku vargustega. 42 ettevõtet on varguste ohvriks langenud ühel kuni kolmel korral. Järgnevad kolm kuni kümme juhtumit läbi elanud ettevõtet ning edasi juba üle 50 juhtumi fikseerinud ärid. Üks ettevõtja märkis viimase aasta jooksul toimunud kuritegude arvuks üle 700.

Uuringus selgus ka vargustest tekkinud kahjusumma. 129 vastanust 60 (46,51%) hindas varguskahjude ulatust alla 3 000 krooni. Aga 38 (29,46%) vastanust hindas seda vahemikus 3000 kuni 10 000 krooni. 28 ettevõtte (21,7%) kahju jäi 10 000 ja 50 000 krooni vahele, 3 kahju oli üle 100 000 krooni.

44,23% küsitletud firmadest on veendunud, et turvafirmadega sõlmitud lepingud aitavad osa kuretegudest ära hoida.