Haldusteenuse hind pöördub tõusu suunas

Hinnataseme edasine allasurumine väiketegijate poolt võib saatuslikku mõju avaldada kõikidele haldusfirmadele. Vara on ennustada hinnatõusu, mis rahuldaks kõiki turul osalejaid, kuid lähiaastatel on ca 20?30%-line hinnakasv tõenäoliselt möödapääsmatu.

Täna avaldab haldusteenuse hinnale ja kvaliteedile oluliselt mõju turule sisenemisbarjääri puudumine, mis võimaldab haldamisega tegeleda sisuliselt igal soovijal. Seetõttu pakutakse turul korterelamute haldustasu alates 3000 kroonist kuus. Hinna optimeerimiseks leitakse mitmeid erinevaid, nii legaalseid kui otseselt seadusevastaseid vahendeid.

Kindlasti ei saa alahinnata varimajanduse mõju. Suur osa väiketegijatest (nt FIEd) omavad olulist konkurentsieelist, kasutades nii haldus-, hooldus- kui koristusteenust pakkudes tööjõudu, mille legaalne palgaosa on tegelikult makstavast kordades väiksem. Riigil jääb seejuures saamata suurem osa maksudest ning tellijal kvaliteetne teenus.

Teise optimeerimise võimalusena jäetakse tegemata osa lubatud töödest. Näiteks pannakse ühe kinnisvarahalduri valitsemise alla 20?30 objekti, mis võimaldab halduril igaühega neist tegeleda vaid kuni paar tundi nädalas.

Kuna pakutava haldusteenuse säästuhinnad vajalikku ajapühendust ei võimalda, puudub tegelikkuses teenusel sageli ka soovitud kvaliteet. Lahendusena peaksid kinnisvaraomanikud hakkama hindama ja väärtustama kvaliteetset haldusteenust, millega paratamatult kaasneb mõningane hinnatõus. Vastasel korral ületab omandi väärtuse vähenemine madalakvaliteetse haldusteenuse tellimiselt saadava kokkuhoiu.

Haldusteenuse omahind kujuneb järgnevalt.

- Üks kinnisvarahaldur suudab maksimaalse koormusega hallata kuni 10 keskmise suurusega kinnisvaraobjekti. Selline koormus võimaldab ajaliselt pühendada igale hoonele ligi 2 päeva kuus, mis on minimaalselt vajalik. Kvalifitseeritud halduri palk on kuus 12 000 krooni netosummana. Seega kulub arvestuslikult igale hoonele ainuüksi halduri töötasu maksmiseks koos maksudega ca 2 100 krooni kuus.

- finantsteenusele (raamatupidamine + kuluarvestus) kulub keskmise objekti kohta tööjõukulu ca 1 100 krooni kuus

- ettevõtte üldkulud (juhtimiskulud, müügikulud, kontorikulud, sekretär, koolitus, transpordikulud, sidekulud jms) peaksid üldlevinud praktika kohaselt jääma ca 35% piiresse ettevõtte käibest ehk samasse suurusjärku otseste tööjõukuludega. Kokku ühe objekti kohta seega ca 3 200 krooni kuus.

- Teenindus- ja konsultatsiooniäri kasumlikkus peaks pikemas perspektiivis jääma vahemikku 25%?30% käibest. Seega arvestuslikult 2 100 krooni kuus objekti kohta.

- Summeerituna kujuneb seega haldusteenuse põhjendatud hinnaks ca 8 500+käibemaks ehk ligi 10 000 krooni kuus keskmise haldusobjekti kohta.

Autor: Kalle Norma