Võlgu jäämine kallineb

Kuni eelmise aasta lõpuni nõudsid pangad võlgu jäänud kliendilt 7% viivist, kuid tähtaja möödudes jätsid sisse nõudmata lepingujärgse intressi. Alates 27. detsembrist võib nõuda täie rauga nii lepingujärgse intressi kui ka viivise. Võlglasele tähendab see vähemalt summa kahekordistamist.

Laenuvõtjad, eriti aga kõrge intressiga järelmaksukaartide omanikud, peavad arvestama, et võlgu jäämisel ootab neid järsult kasvav võlakoorem.

Samas võib seadusemuudatus esile kutsuda ka kõikvõimalike muude viiviste suurendamise või täiendava sisseviimise. Seda lisaks laenudele ka igasuguste muude võlasuhete puhul. Miks peaks pankade raha olema väärtuslikum kui teiste firmade või minu isiklik raha, võib ettevõtja küsida.

Elion Ettevõtted teatas näiteks, et alates oktoobrist arvestab ta viivist 7%. Enne olid maksmata jäänud telefoniarved viivisevabad. ?Viivise küsimine parandab maksedistsipliini,? märkis ettevõte.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Kaupo Paali kinnitusel oli tarvis võlaõigusseadust muuta seoses selle mitmetitõlgendatavusega viiviseintresside osas.

?Valitses arvamuste paljusus, viivist nõuti nii 7% kui 14%,? nentis Paal.

Eesti pangad on kasutanud varem ehk eelmise aasta lõpuni peamiselt kliendisõbralikumat lähenemist ehk 7% viivist.

Viivisesüsteem 7% pluss lepingu intress kehtib 27. detsembrist 2003 1. maini 2004 ehk kuni ELiga liitumiseni.

Sealt edasi arvestatakse viiviseks tavajuhtudel 3?4% pluss 7%, seega 10?11%. Kuid näiteks 12% järelmaksukaardi puhul aga jääb viiviseintress ikkagi 19% peale.

Viivise täpne suurus jääb sõltuma Euriborist ning Eesti Pank hakkab selle täpset suurust avaldama.

Hansapank teatas, et vastavalt panga hinnakirja muudatuste korrale teavitavad nad erakliente ühe kuu võrra ette. Hansapank teeb otsuse viivise määra tõstmise kohta jaanuari jooksul ning sellele järgneb niisiis teavitamine.

Ühispank teatas oma eraklientide kohta, et otsus viivise kohta langetatakse lähinädalal. Äriklientide laenude puhul on viivise määr aga ära toodud laenulepingutes, sest seadus võimaldab juriidiliste isikute vahel leppida kokku ka seaduses toodud määrast suuremas viivises.

Kindlasti mõjutab viivise tõus inkassofirmade sissetulekuid, mille teeneid kasutavad pangad väiksemate ja massilisemate võlgade sissenõudmiseks. Inkassofirmadele langeb sissenõutud võlgadest väga erinev osa, vahemikus 5?25%. Mida suuremaks kujuneb sissenõutav summa, seda rohkem kasu saab ka inkasso.

Kuni 27. detsembrini võis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud määras. Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga on selle määra suurus 7% aastas. Juhul kui lepinguline viivisemäär oli kõrgem kui 7%, siis võis nõuda ka suuremat viivist.

Eesti Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi kinnitusel võib uue korra kohaselt võlgnikult viivituse eest nõuda viivist 7%+7%, seega on tõus kahekordne. Juhul kui lepinguline intressimäär on kõrgem kui 7%, siis võib nõuda sama suurt viivist + veel 7%. Endiselt jääb jõusse, et lepingutes võib kokku leppida veel kõrgemaid viiviseid.

Katrin Talihärm tõi näiteks, et kui viivitatakse maksetega, mis tulenevad eluasemelaenu lepingust, mille intressimäär on 5%, siis on pangal õigus nõuda viivist 14%.

Kui võlgnevus tuleneb järelmaksukaardi lepingust, mille intressimäär on 14%, siis on pangal õigus nõuda viivist 21%.

Veiko Meos, Krediidiinfo tegevdirektor:

Kui võrrelda teiste Baltimaadega, siis Eesti firmad maksavad üsna hästi ? uuringute põhjal on meil kujunenud mulje, et siin pole maksedistsipliiniga midagi hullu lahti. Kindlalt on maksedistsipliin Eestis parem kui Lätis ja Leedus ning üldisemas Euroopa kontekstis kaldume me pigem Skandinaavia täpsuse poole kui Lõuna-Euroopa traditsioonidesse.

Paar aastat tagasi viisime läbi ühe kena uuringu, mis näitas, kuidas Eesti firmade maksedistsipliin erineb teistest Euroopa riikidest ning tulemused olid täiesti rahuldavad. Selgus, et Eesti keskmine maksetähtaeg on Euroopas kõige lühem ? 16 päeva ning üle 50% firmadest tasub oma maksed tähtaegselt. See uuring on küll paar aastat vana, kuid ma ei usu, et aastatega on siin midagi oluliselt muutunud. 2002. aastal valminud uuring Baltimaade krediidipoliitika kohta näitas, et Eesti firmade keskmine maksehilinemine on kolm korda väiksem Leedu firmadest ja kaks korda väiksem Läti firmadest.

Viiviseintressi tõusu ei saa ma hetkel kommenteerida, sest pole asjaga piisavalt kursis, kuid ma ei usu küll, et midagi dramaatilist võiks juhtuda. Kuigi igal seadusemuudatusel on muidugi oma mõju.

Väikese võlgade sissenõudmisfirma Inkasso ABC omaniku Vallo Mandeli kinnitusel võib viivise tõusu pidada inkassokäibe kasvu mõjutajaks. Praegu jääb viiviste kasvust tulenev kasu veel vähetuntavaks: seadus on jõus olnud alles lühikest aega. Umbes aasta pärast võiks teha esimesi kokkuvõtteid.

Vallo Mandeli väitel peaks viiviste tõusul oma mõju kindlasti olema lisaks inkassokäibele ka inimeste teadvusele.

?Paljudele ei ole seni veel pärale jõudnud, et kui ollakse maksmisega näiteks 10 päeva hiljaks jäänud, peaks selle eest tasuma viivist,? märkis Mandel. Äriühingute asjaajamises peetakse viiviste arvestamist maksmisega hilinemise eest samas loomulikuks.

Mandeli kinnitusel parandab viiviste tõus ka inimeste maksedistsipliini ning paneb oma võlgadesse tõsisemalt suhtuma.