Teisipäevases hommikuprogrammis räägime Eesti rahvastikust. Milliseid väljakutseid seab kahanev rahvastik ettevõtete kasvule? Kas vananev rahvastik loob ka uusi ärivõimalusi? Kas Tallinast ja Tartust kaugel asuvad piironnad jäävad inimtühjaks? Arutame teemat Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professori Lauri Leppikuga.
- Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juht Mihkel Tammo avab hommikuprogrammis, miks vajavad Eesti ettevõtted kasvamiseks uusi juhte ja uut tüüpi valitsemist. Foto: Raul Mee
Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhi Mihkel Tammoga räägime sellest, et Eesti ettevõtted vajavad kasvamiseks uusi juhte ja uut tüüpi valitsemist. Kas tänased eakamad juhid peaksid kõrvale astuma ja kuidas saaksid ettevõtjad ja ülikoolid rohkem koostööd teha?
Äritarkvara pakkuja Excellent Business Solutions Eesti laienes Soome ja Leetu. Arutame ettevõtte tegevjuhi Lenno Ojaga, miks valiti just need turud ja millised on ettevõtte ambitsioonid.
Uutest tehnoloogilistest lahendustest turunduses teeme juttu Balti suurima digiagentuuri MBD juhi ja konkursi Aasta Turundustegu zürii liikme Erki Heinsaarega.
Hommikuprogrammi juhib Hando Sinisalu, uudiseid toimetab Stiine Reintam.
Saatepäev jätkub kolme saatega:
11.00–12.00 “Investor Toomase tund”. Börsitoimetus heidab saates pilgu lõppenud aasta investor Toomase portfelli sooritusele.
Vaadatakse üle tehingud ning võetakse pulkadeks lahti nende tehingute tagamaad. Tähelepanu jagub ka olulistele sündmustele, mis eelmisel aastal nii kodubörsil kui ka laias maailmas laineid lõid. Samuti kergitatakse saladuskatet, kuidas on läinud börsitoimetuse liikmete enda investeeringutel.
Stuudios on Äripäeva börsitoimetuse tiimi liikmed Anu Lill, Jaan Martin Raik ja Juhan Lang.
Saatejuht on Jana Saarkoppel
13.00–14.00 “Eetris on ehitusuudised”. Saates saab kuulata Eesti ehituskonverentsi peatöövõtjate vestlusringi, kuhu liigub tänavu ehitus- ja arendusturg. Esinejad tõdesid, et tänavu seisavad ettevõtted veel silmitsi ehitusmahu langusega, kuid ka selles peitub midagi head, kui seda aega kasutada targalt. Millistele tegevustele nad ise püüavad keskenduda, et langusperiood üle elada, seda kuulete saatest.
Saates esinevad Nordeconi juhatuse esimees Maret Tambek, Merko Ehitus Eesti ülddivisjoni juht Marek Hergauk ja Ehitus5ECO juhatuse liige Margo Padar.
Saate pani kokku Teeli Remmelg.
15.00–16.00 “Turismitund”. Räägime Eesti üleilmsest tuntusest ja mainest. Uurime lähemalt, millise mulje on meie riik jätnud ja kui palju päriselt Maarjamaad teatakse. Teame, et digiriigina on Eesti tugev, aga kas on ka mõni teine valdkond, mis meie riiki globaalselt reklaamib?
Äripäeva raadios räägivad sellest EISi riigiturunduse juht Kata Varblane ja Eesti brändi sõnumiloome juht Carl-Ruuben Soolep.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.
Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vanem põlvkond riigi majandust minevikus edu toonud odava allhankemaa staatusest välja ei tõsta. Samal ajal ei ole piisavas mahus võimaldatud esile tõusta uuel juhtide põlvkonnal, kirjutab ettevõtja, juhtimisnõustaja ja Tartu Ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Rohepööre on ainus võimalus vältida, et tulevikus peaksime tagasi pöörduma külmade tubade ja hämara elu juurde, kirjutab Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Avaliku sektori aasta turundusteo tiitli võitnud Kirikufond sai oma reklaamikampaaniga annetusi nimekatelt ettevõtjatelt, et teha korda Eesti kirikuid.
Eesti bürokraatiamasin on muutunud niivõrd suureks, et teised riigid jõuavad digihüppega päris kiiresti meile järele, rääkis droonipoe droon.ee omanik ja juht Nemo Vunk.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.