22. jaanuaril kinnitas Eesti Energia nõukogu ettevõtte investeeringute kava aastani 2018. Selle kohaselt tuleb järgmise 15 aasta jooksul investeerida elektrivõrkudesse ja elektritoomisesse kokku 46 miljardit krooni. Võrdlusena ? Eesti riigi 2004. aasta eelarve maht on 47,6 miljardit krooni.
Nende ülisuurte investeeringute tegemise vajadus on karm tõde. Seda muidugi juhul, kui Eesti tahab tagada oma pikaajalise elektrivarustuse suures osas Eestis toodetud elektriga ja parandada elektrivõrgu praegust kvaliteeti.
TTÜ teadlaste tehtud mitmed uuringud ja analüüsid on näidanud, et Eesti elektrisüsteemi tehniline töökindlus on alates kaheksakümnendate aastate keskpaigast pidevalt halvenenud ja olukorra parandamine nõuab suurel hulgal raha.
Näiteks Eesti energiasüsteemi juhtimise ja elektri ülekandega tegeleva Põhivõrgu elektrivõrgust on täna üle poole vanem kui 30 aastat. Normaalne keskmine vanus oleks 20?22 aastat. Investeeringute edasilükkamine muudab Eesti energeetika tehnilise olukorra veelgi keerulisemaks. Me ei tohi riskida selliste elektrikatkestustega, nagu viimasel poolaastal Ameerikas, Itaalias, Rootsis ja Helsingis on juhtunud.
Kui ülekande- ja jaotusvõrkude suures investeeringuvajaduses on pea kõik energeetikaeksperdid üksmeelel, siis tootmise osas on olukord võimalusterikkam.
Kui suures mahus peab Eesti ise tagama elektritootmise aastal 2018? Eesti Energia nõukogu otsustas pärast pikki arutelusid, et 85% ulatuses peab Eesti Energia olema suuteline tagama Eesti elektrilised võimsused. Mis on selle otsuse taust?
Täna toodetakse üle 90% Eesti elektrist Narva Elektrijaamades. Euroopa Liidu keskkonnanõuete kohaselt tuleb 2015. aastaks kõik Narvas töötavad vanad energiaplokid sulgeda. Siis võivad seal töötada ainult uued, keskkonnasõbralikumal ja efektiivsemal keevkihttehnoloogial baseeruvad energiaplokid.
Praegu viiakse Narvas kahte plokki üle uuele tehnoloogiale ja käesoleval aastal peaks see suur projekt, mis maksis 3,9 miljardit krooni, ka lõppema. Need kaks uut plokki suudavad oma 430 MW koguvõimsusega katta vaid ca 25?30% Eestis praegu vajaminevast elektrilisest võimsusest. Elektrienergia tarbimine kasvab aga Eestis 2?2,5% aastas. Seega vajab Eesti 15 aasta pärast veel hinnanguliselt 1000?1400 MW elektrilisi võimsusi.
Importelektri osakaal jääb investeerimisstsenaariumi kohaselt 15% juurde, sest tuleb silmas pidada, et tulevikus on peamiseks võimalikuks elektrimüüjaks Venemaa. Meie ülejäänud naabrid ? Soome, Läti ja Leedu ? on sel ajal tõenäoliselt elektriimportijad.
Suur energeetiline sõltuvus Venemaast pole Eestile mõistlik, eriti arvestades, et Venemaa on meie jaoks ka ainuke maagaasitarnija. Enam-vähem sama proportsioon elektrivarustuse osas on ka näiteks Soomel, kes samuti viiendiku vajaminevast elektrist impordib Venemaalt. Seetõttu on investeeringute kavas ette nähtud, et põlevkivienergiaplokkide uuendamine Narva Elektrijaamades jätkub, samuti tuleb Eestis arendada elektri ja soojuse koostootmist ning taastuvenergeetikat.
Eesti Energia äritegevuse rahavoog jääb tänasel elektrihinna tasemel pidevalt alla investeeringute summale. Keskmiselt jääb järgmise 15 aasta jooksul investeeringuteks puudu 2,217 miljardit krooni igal aastal. Raha puudujäägi katmiseks tuleb jätkata laenuvõtmist.
Maksimaalne laenusumma, mida Eesti Energia on võimeline saama, on neljakordne ärikasum enne kulumit (EBITDA). See on tänase elektri hinna juures kokku 8 miljardit krooni. Kuna käesoleva majandusaasta lõpuks on Eesti Energia võtnud laenu 4,6 miljardit krooni, on veel võimalik laenu saada 3,4 miljardit krooni. See kasutamata laenuvõime ammendub 2006. aasta lõpuks.
Tänase äritegevuse rahavoo, 1,65 miljardi krooni eest saab Eesti Energia teha ainult kõige hädavajalikumad investeeringud. Raha ei jätku elektrivõrkude seisundi parandamiseks, elektritootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks ega juba võetud laenude tagasimaksmiseks.
Kulude kärpimisega tegeleb Eesti Energia samuti pidevalt. Töötajate arv on vähenenud viimase viie aastaga ca 6000 võrra ja elektritootmise efektiivsus on kasvanud 5%. Viimase viie aastaga on Eesti Energia müünud põhitegevuseks mittevajalikku kinnisvara 156 miljoni krooni ulatuses.
Kulude kokkuhoiust räägib kõnekalt fakt, et eelmisel majandusaastal kasvasid meie grupi äritulud 8,7%, ärikulud enne kulumit aga samal ajal kahanesid 69 miljoni krooni võrra ehk 1,8%. See tähendab, et ainult Eesti Energia sisemiste ressursside ja laenuraha arvel neid väga suuri investeeringuid teha ei ole võimalik. Mil moel on investeeringute tegemiseks võimalik kaasata täiendavaid vahendeid, selgub lähiajal.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.