Tallinna ettevõtlusameti juures käivitatud Mentorklubi on suunatud väikeettevõtjatele või algajatele ettevõtjatele, kes on oma alal tegutsenud kaks kuni kolm aastat.
?Osalema oodati eelkõige ettevõtjaid, kes on saanud stardiabi Tallinna ettevõtlusametilt, et tagada alustavate ettevõtete jätkusuutlikkus,? kirjeldab Tallinna ettevõtlusameti Mentorklubi projektijuht Jaanus Vahesalu.
Mentorklubi eesmärk on pakkuda väikeettevõtjatele võimalust suhelda kogenud ettevõtluskonsultantide ja ettevõtluses töötavate või töötanud praktikutega, pakkudes kompetentsi, konsultatsiooni ja kogemuste vahetamist. Mentorklubis saavad ettevõtjad ka omavahel tutvuda, suhelda ja kogemusi jagada, mis aitab kaasa koostöövõrgustiku tekkele.
Naisettevõtjatele pakub ka EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon) erinevaid programme. Viimane suurem üritus toimus neil eelmisel kevadel koostöös Seattle?i ülikooliga, kui Eestit külastas ligi nelikümmend ärinaist, kelle hulgas oli ka üks senaator, eesmärgiga arendada mentorlust isiklike kontaktide kaudu.
?Peagi on Seattle?isse sõitmas viis eesti hakkajamat ettevõtjat,? kirjeldab EENA president Sirje Küttis. ?Mentorlus on meil teadvustatud asi ja oleneb peamiselt oma liikmete aktiivsusest. Suurema ja väiksema ettevõtlusalase kogemusega naised on omavahel kontaktis, sest algajale ettevõtjale on ikka toetust vaja ja võimalusi, kus ta saab lihtsalt nõu küsida.?
Sel kevadel on EENA-l plaanis korraldada ka avatud koolitusi ettevõtluse alal. EENA-l on ligi 300 liiget, kes jaotuvad üle terve Eesti. Liikmete hulgas on nii spetsialiste kui ka tippjuhte. Iga kuu toimub üks üritus, kus külastatakse ühe oma liikme firmat või töökohta. ?Et EENA liikmeks saada, tuleb leida kaks soovitajat ja pool aastat on mõlemapoolne kohanemisaeg,? kirjeldab Sirje Küttis, täiendades, et liikmetele on koolituste hinnad väga soodsad.
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) pakub noorele ettevõtjale aga tugiteenuseid, peamiselt ühe- või kahekordseid konsultatsioone. Mitmendat aastat järjest toimub 40tunnine programm alustavale ettevõtjale. Programmi viimasest koolitusest võttis osa 120 huvilist, kelle hulgas leidus nii töötuid kui ka palgatöölisi, kes soovisid oma ettevõtet asutada. Lisaks oli osalejail võimalus kasutada kõiki EVEA teenuseid, mis mõeldud tavaliikmele.
EVEA juhataja Riina Danilson ütleb, et nemad pole mentorlusega tegelenud, kuna olukord selleks ei ole Eestis veel soodne, firmad pole nii kaua tegutsenud kui näiteks arenenud lääneriikides. Mentorlus eeldab ka suuremat ühiskondlikku aktiivsust, leiab ta.
Mentorklubi projektiga Tallinna ettevõtlusameti juures alustati sügisel ja esimene kokkusaamine toimus 13. jaanuaril. Mentorklubi pilootprojekt kestab kokku viis kuud, kokkusaamistega kord kuus. Lisaks seminaride korraldamisele on eesmärgiks luua koostöövõrgustik 50 algaja ettevõtja vahel, kes üritustel osaleb. Vastavalt programmile käsitletakse ühel üritusel kolme teemat, mille vahel osalejad jagunevad, ning pärast loengut on ettevõtjatel võimalus veel ühe tunni jooksul kohvitassi taga vabalt suhelda. Korraldajate eesmärgiks pole niivõrd pakkuda põhjalikku teemasse süvenemist, kuivõrd seda, et ettevõtjad saaksid oma küsimustele vastused ning leiaksid oma probleemidele lahenduse. Praegu saab projektiga liituda vaid siis, kui mõni koht jääb vabaks.
Tegevusvaldkondadest on esindatud teenindus (õmblusteenused, ärikonsultatsioonid, raamatupidamisteenused, personaliotsing) ja väiketootmine (mööbel, elektroonika, reklaammaterjalid).
Mentoritena osalevad projektis Aare Karolin Topway OÜst, Merle Lõhmus ja Tiiu Viies EBSist, Mait Raava PRO Konsultatsioonidest. Teemad, millest algajad ettevõtjad ise soovisid kõige rohkem kuulda, olid: müügitehnikad, müügipakkumised, e-turundus, ärikultuur, reklaam, läbirääkimised.
Tallinna ettevõtlusameti juures tegutseb infopunkt, mis pakub alustavatele ettevõtetele ettevõtlusalast informatsiooni ja nõustamist. Tallinna ettevõtlusamet pakub igale algajale ettevõttele ka finantskonsultatsioone, millest on ette nähtud viis tasuta konsultatsioonitundi.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.