Piir käivitas erakiirabiteenuse

Urmas Piir on läbinud juhina väga erineva töökolmnurga ? majandusest turvatööni ja sealt kuni meditsiini korraldamiseni välja.

Kellena te oma karjääri alustasite?

Pärast TPI lõpetamist sügaval stagnaajal oli minu esimeseks töökohaks Hotellikoondis. Alustasin ökonomistina ja lõpetasin dispet?erteenistuse juhataja asetäitjana. Kokku töötasin hotellinduses viis aastat.

Aastad 1988?1992 olid majanduses pöördelised. Millise töö kasuks otsustasite Teie?

Rahvusliku ärkamise lainel oli valida, kas hakata äri tegema või minna riigiteenistusse. Millegi pärast läksin riigitööle, nimelt siseministeeriumi eriteenistusse.

Mul oli õnn olla pöördeliste sündmuste lähedal ja näha, mismoodi asjad toimisid. Noored mehed teevad ikka noore mehe tegusid ja kõigil poegadel on oma isaga mingi sõda. Leian, et iga mees peab oma elu jooksul mingi lahingu pidama ja minu sõda oligi seal.

Millise kogemuse saite sellest perioodist?

Arvan, et see periood aitas mul mõista inimelu väärtust. Kuna töötasin kriminaalpolitseis ja see periood oli kuritegude kõrgaeg, siis nägin seda kõike päris lähedalt. See töö tõi välja ka minu varjatud empaatia ja sellega sain ühe äärmuse täis, sest kokkupuuteid vägivallaga oli tõesti meeletult palju. Kindlasti avaldas mulle kogetu ka kui isiksusele mõju. Eks neil põhjustel läksin edasi tööle just turvaettevõttesse.

Mis on Teie senise karjääri tähtsündmus, kõige olulisem saavutus Teie enda jaoks?

Just see, et suutsime ettevõttega tõestada meie töö vajadust. Kiirabi logistikaga pole varem tegeletud ja selle teemaga tulin välja ka oma magistritöös. Enda kohta võin öelda, et kasvasin 90ndatel hoolivaks inimeseks.

On teil ette tulnud ka langusperioode ja millele toetudes olete neid ületanud?

Eks iga suurema muutusega elukäigus on tulnud kohaneda ja igal ajahetkel pole sugugi selge, kas käsil on langus või tõus, kuid midagi täiesti uut kindlasti.

Kiirabi alal olen ma nüüd kolme aastaga aru saanud, mis selles valdkonnas sünnib. Leian, et see on minimaalne aeg.

Muidugi võib öelda, et pole vahet, kas juhtida õlletehast või riigiasutust, et juhtimine on juhtimine. Aga, et ettevõttega orgaaniliselt koos elada, selleks kulub oma kaks aastat küll ära.

Olete töötanud Hotellikoondises, kus teie alluvuses olid ainult naised ja politseistruktuurides, kus alluvateks vaid mehed. Millised on põhilised erinevused naiste ja meeste juhtimisel, kui neid üldse on?

Need polegi tegelikult suured erinevused. Meeste keskkond on hierarhiline, kuid naiste kollektiivis ei saa alati aru, kes on liider.

Naiste kollektiivis toimib eelkõige empaatia pool ? tuleb hoolida, aru saada ja mõista, otsuseid tehakse seal paljudel juhtudel emotsioonidest lähtuvalt. Mehed teevad ratsionaalsemaid otsuseid, mis on enamasti käsus kinni. Arvan, et on kasulik mõlemad pooled äärmuslikult läbi kogeda.

Hetkel töötab Teie alluvuses 3 kiirabibrigaadi, seega kokku 42 alluvat. Mis on Teie puhul suurim erinevus algaja juhina ja praegu?

Nõukogude käsumajandus õpetas, et alluvaid tuleb käskida.

Täiendav haridus on õpetanud rohkem analüüsima ja asjade juurteni jõudma, pole vaja lihtsalt n-ö mööda haigust sumbata. Ma annan inimestele palju vabadust oma alal tegutseda, ma ei kontrolli, mida nad täpselt teevad. Ma eeldan, et nad on lojaalsed ja usun, et ka ausad.

Tegelikult on nii, et kui inimesi usaldada, siis nad ongi lojaalsed ja ausad. Nad tahavad siis ka ise teha kõike paremini, otsida ise lahendusi, vastupidiselt käsu korras tegutsemisele.

Teatav mõtteruumi andmine tekitab su ümber inimesed, kes tahavad seda ruumi sinuga jagada. Ja kui nad tõesti tahavad, on tulemuseks loomingulised inimesed ning meeldiv keskkond.

Praeguseks on Teil kaitstud magistritöö TÜ majandusteaduskonnas kiirabitöö logistika alal. Millised on edasised tööalased väljakutsed?

Ma tahan oma magistritöö ellu rakendada. See on suur unistus, aga eelkõige soovin algatada diskussiooni ja jõuda selgusele, kas riigis leidub neid ametnikke, kes sooviksid kiirabi logistika teemal arutleda. Minu ettepanekuks on ka Haigekassa kaasamine. Muidu võib juhtuda, et ühel päeval peame tegema kiirabi valdkonda väga suuri kulutusi.

Millega end vormis hoiate ja kas tuleb ette ka ületöötamist?

Mängin Eesti Näituste meeskonnas Eesti esimeses liigas võrkpalli. Ületöötamine on minu jaoks see, kui enam ühtegi mõtet peas ei ole. Võin öelda, et ületöötanud suurt ei ole, ülemõelnud aga küll.

Milvi Tepp, EMT personalijuht:

Tean Urmas Piiri ajast, mil ta Hotellikoondise turvaekspert oli. Ta on äärmiselt hea analüütilise mõtlemise ja lähenemisega inimene. Tema seisukohad on väga tõesed ja põhjalikud. Kui mul oleks tarvis sotsiaalsete suhete analüüsi või mõne ärivaldkonna arengute analüüsi, siis usaldaksin just Urmast.

Inimesena on ta hea sotsiaalsete suhete ja ühiskonna tundja. Urmas on palju oma erinevatest töökogemustest õppinud ja end ka isiksusena edasi arendanud. Väga usaldusväärne.