Kui vaadata Lääne-Euroopat, siis enamik riike on rakendanud kindlustuspõhise süsteemi tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhuks, millel on erisustele vaatamata paar ühist joont.
Esiteks ei tule selle kindlustusliigi puhul kõne allagi kindlustusmakse jaotamine tööandja ja töötaja vahel. See on tööandja makse, kuna just tööandja kohustus on tagada töötajale tervislikud ja ohutud töötingimused.
Teiseks ei ole see kindlustusliik kuskil vabatahtlik. Ei ole põhjendatud, et vaid osa töötajate riskide jaotamine toimub kindlustussüsteemi kaudu, teiste puhul sõltub see tööandja suvast.
Riigi seisukohast on oluline, et vaid töötuskindlustuse süsteemi kaudu saab tekitada tööandjates majanduslikku huvitatust töökeskkonda parandada. See annab ka usaldusväärse pildi toimunud tööõnnetustest ja kutsehaigestumisest, sest eksisteerib tööandja majanduslik huvitatus õnnetused ja kutsehaigused registreerida ettenähtud korras, mitte neid varjata.
Teisisõnu, kõigi töötajate hõlmatus tagab töötajate ühetaolise ja õiglase sotsiaalse kaitse. See pole mõeldud ainult juhuslikult välja valitud töötajate jaoks. Kindlustuspõhisus lubab kõige efektiivsemalt ellu viia kogu selle süsteemi kolm põhitegevust: preventsioon, kompenseerimine ja rehabiliteerimine.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.