Ebanormaalne Kohtla-Nõmme

Kohtla-Järve külje all paiknevale Kohtla-Nõmme vallale võis kolm aastat tagasi kergesti ennustada ligikaudu samasugust saatust, nagu on osaks saanud hääbuvatele ja tondilossidega ehmatavatele Sompa ja Viivikonna linnaosadele. Põhjuseks Eesti Põlevkivi otsus sulgeda vallakeskuses paiknenud Kohtla kaevandus, mis oli ligemale 65 aastat olnud selle asula ülekaalukalt suurim tööandja ja kohaliku elu mootor. Ja kuigi ka Kohtla-Nõmmele sisse sõites võib tee ääres näha üksikuid ahervaremeteks või rusuhunnikuteks muutunud elamuid, on Kohtla-Nõmmel läinud siiski ?ebanormaalselt? paremini kui teistel endistel kaevuriasulatel. Tööpuudus vallas on üks madalamaid maakonnas ja viimastel aastatel on Ida-Virumaa asulatest just Kohtla-Nõmme kõige enam positiivset tähelepanu pälvinud.

Endises kaevanduses avatud muuseum, kus on võimalik maa all näha ehtsaid ja töökorras masinaid ning sõita maa-alustes käikudes rongiga, sai eelmisel suvel üle-eestiliseks muuseumihitiks, mis meelitas kohale sadu inimesi päevas. Kaevandusmuuseum moodustab aga vaid osa endise kaevanduse territooriumile rajatavast vaba aja keskusest.

elamusi köie abil ronimisel endise rikastusvabriku 26 meetri kõrgusel paeseinal või d?iibisafaril mööda künklikku karjäärimaastikku. Tänavu veebruaris avati Kohtla-Nõmmel ka tõstukiga mäesuusakeskus, kus esialgu saab ühe nõlva paralleelsetel radadel laskuda nii snowtubinguga kui mäesuusaga. Lisaks on lähedal ka hästihooldatud ja valgustatud murdmaarajad.

Sihtasustuse Kohtla Kaevanduspark-muuseum juht ja Kohtla-Nõmme volikogu esimees Ain Luuk tunnistab, et siiani saavutatus on olnud tohutus koguses kohalike inimeste entusiasmi. Toetajate leidmiseks on tulnud kõikvõimalikel tasanditel kõvasti vaeva näha tõestamaks, et selline asi on võimalik. 1937. aastal Kohtla-Nõmmele kaevanduse rajanud inglased tegid asulasse ka golfiväljaku. Ain Luugi kõige uljam unistus on, et ei kulu palju aastaid, mil ka Kohtla-Nõmme hallide aherainemägede jalameid ääristavad roheliste kraedena taas golfiplatsid.