Lihtne elektritarbija saab väga hästi aru, et meie elektrituru mehhanismid on läinud sassi. Lisaks elektritootmise monopolile, mis saab ajada oma käe ikka üsna sügavale tarbija taskusse, sest ega keegi oma kodus elektrit hõõruda saa, on meil elektrijaamade nurjunud erastamise tõttu see monopol veel pealekauba riiklik. Seega saab riiklikult nurjata elektrituru avamist: monopoli juhtkond ja nõukogu istuvad üksteise süles.
Lihtne elektritarbija saab aru, et sellise turumehhanismi korral ei aitaks elektrihinna tõusu pidurdada paljas juhtkonna väljavahetamine, sest uus juhtkond hakkab täpselt samade vanade mallide järgi tööle. Kuid täiesti talumatu on see udujutt, mida mitmed lugupeetud elektrijuhid ajavad ?tõestamaks?, et hindade monopoolne raks-raks tõstmine ongi parim lahendus lihttarbijale.
1. Meie ei tohtivat julgeolekukaalutlustel isegi väikest kogust importida odavat vene elektrit (huvitaval kombe soomlased seda võivad). Vene elektri kvaliteet ei ole meile vastuvõetav (kuidas see soomlastele on vastuvõetav).
2. Turu avamisel kaotavad 5000 kaevuriperet sissetuleku (kas ikka kõik 5000 korraga kaotavad ja kas neid on üldse õige jätkuvalt ülal pidada meie samuti väga vaeste elektritarbijate kulul).
3. Mujalt polevat odavamat elektrit samuti võimalik saada (siis poleks ju turu avamist vaja karta; teiseks: kui meil riiklik-monopoolselt edasi läheb, siis on üsna pea meie elekter siinkandi riikidest kõige kallim).
4. Kui me turgu ei ava ja põlevkivielektrit kõvasti edasi toodame, siis ehk saame euroliidust mõned miljardid toetust põlevkivielektri tootmisega tekkiva CO2 vähendamiseks ja selle trikiga vabaneva süsihappegaasi emissiooni kvoodi saame ehk teistele riikidele mõne miljardi eest edasi müüa (tule taevas appi).
5. Elektritavarustuse kindlust saab meil luua ainult suletud monopoolse turu ja riigipoolse toetusega stabilisatsioonifondist (hästi, kuid kas seda kindluseloomist peavad just meie praegused pensionärid kinni maksma - põhiliselt nende vara erastamisest moodustatud stabilisatsioonifondist).
6. Kui turg avaneb ja EE monopoolsus väheneb, siis ei saa EE enam elanike käest vabalt korjata raha oma ärilisteks tulevikuinvesteeringuteks, kas või leedu võrkude ostmiseks, ja siis ei saa meie oma lapsukestele tulevikus kindlustada omatoodetud odavat elektrit (see oleks tõesti EEst ootamatult ebaeetiline käitumine).
7. Numbrid ei olevat veel üldse paika pandud, aga üks on kindel, et täpselt keskmist hinnatõusu 15,0% ületavad ainul mõned situatsioonid, kus on eramu pretsedent garanteeritud amprite juhuga. Jne.
Vähemalt selliste udujuttude paunikud-elektrijuhid, kes üldse aru ei saa, et meie elektrijama esmane leevendus on turu viivitamatu avamine, need paluks küll välja vahetada.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”