Maainfosüsteemis järjest uued andmebaasid

Maainfosüsteemi toel on viimase pooleteise aastaga loodud mitmeid kaartidega seotud teenuseid, millest enamiku avalik kättesaadavus on seni olnud tagasihoidlik. Paari hiireklikiga arvutikasutaja teenistusse asuv maainfosüsteem toob juba täna Eesti digikaardilt vaatajani lisaks katastriinfole ka üldplaneeringud, maade ja metsade andmed, näitab kätte looduskaitsealad, muinsuskaitseobjektid ning nostalgilised ajaloolised kaardid. Kuigi paljud üldhuvitavad teenused pole seni kõigile kättesaadavad avaliku teenusena, pöördutakse maa-ameti kodulehel asuva digikaarti näitava e-teenuse poole ligi miljon korda päevas ? valdav enamus päringutest tehakse digikaarti näitava e-teenusega seonduvalt. ASi Datel poolt maa-ameti tellimusel mitme aasta jooksul loodud ja juurutatud maainfosüsteem hõlmab enamiku ameti registritest ja kaardimaterjalist, süsteemi keskseks osaks on katastriinfosüsteem, mille abil hallatakse maaregistrit ja katastrikaarte. Maainfosüsteemi arendusprojekti projektijuht Villem Vannas märgib, et maainfosüsteem loob võimaluse kuvada läbi oma teenuste põhimõtteliselt igasuguseid ruumiobjekte selle teenusega liitunud infosüsteemidest, mille jaoks on nendes infosüsteemides olemas objektide geograafilist asukohta iseloomustavad koordinaadid.

Teenused jagunevad kättesaadavuse poolest kaheks. Osad on kõigile tasuta info levitamiseks ja teine osa teenuseid on eeskätt abimeheks ametnikele-teenindajatele. Näiteks on teenusest nähtavad arheoloogiamälestiste andmed kogu Eesti kohta ja arhitektuuri- ning ajaloomälestiste andmed esialgu vaid Tartu maakonna kohta. Vannase sõnul võimaldab süsteem erinevate kaardikihtide andmeid ka koos vaadata, andes sel moel kasutajatele tõhusa abivahendi statistiliste analüüside, planeeringute jms koostamiseks.

Avaliku teenuse raames saab praegu otsida konkreetset katastriüksust kas numbri või nime järgi, vaadelda katastriüksuse piire kas Eesti põhikaardi või ortofotode taustal, samuti on kaardil näha geodeetilised kindelpunktid, maa hinna- ja viljakustsoonid. Maa-ameti IT-juhi Kalle Arula sõnul võiks avalikuks saada palju teisigi juba töötavaid teenuseid, mille loomine on sõltunud eeskätt konkreetsete ametkondade valmisolekust ja soovist siduda oma andmebaasid maainfosüsteemi ja Eesti digikaardiga. Arula lisab, et hetkel käib olemasolevate andmete ja teenuste korrastamine, mille tulemusena võivad need teenused, mis ei ole aktiivset kasutust leidnud, ka maainfosüsteemist kõrvale jääda, teised jällegi avalikuks muutuda. ?Lisaks esmajärjekorras maainfosüsteemiga liitunud keskkonnaministeeriumi haldusalas asuvatele andmebaasidele, nagu metsaregister, looduskaitsealad, Natura 2000 projektis määratletud looduslikud eluväärtuslikud paigad jms, toimub koostöö andmete avalikustamiseks mitmete ametkondadega, sh maanteeameti, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega,? räägib Arula. See kõik seotuna digikaardiga on igapäevatöös väärtuslik nii tavakodanikele kui ka erasektori esindajatele, näiteks kinnisvara arendajatele, lisab ta. Teenuse kasutamine on lihtne: märgite kaardil huvipakkuva piirkonna ja valite menüüst, milliseid andmeid te selle piirkonna kohta näha tahate.

Kui praegu töötab infosüsteem edukalt veebilehitseja Internet Exploreriga, siis lähtuvalt soovist tuua digikaart kogu olemasolevate teenustega lähemale ka tasuta tarkvara kasutajatele on maa-amet tellinud kogu süsteemi kasutajakõlblikuks muutmise mitte Microsofti operatsioonisüsteemide (näiteks Linux) kasutajatele. ?Seni olime teenuste arendusel rõhku pannud just funktsionaalse poole väljaarendamisele. Nüüd oleme laiendanud interneti lehitsejate nomenklatuuri, millega on võimalik andmete avalikustamisest osa saada,? räägib Arula. Maainfosüsteemi arendus ja juurutus on teostatud kodumaise oskusteabe ja tööjõuga.