Juht saab efektiivsust sihipäraselt arendada

Hiljuti viibisid Eestis mitme juhtimisraamatu autori Thomas Gordoni lesk Linda Adams ja nende tütar Michelle Adams. Thomas Gordoni ?Tõhus juht? ilmus eelmisel aastal ka eesti keeles. Linda Adams tutvustas juhtimismeetodit L.E.T (leader effectiveness training), mis on aastatega levinud 15sse riiki.

Gordon Training International alustas mitukümmend aastat tagasi. Millised on peamised muutused juhtimises, mida L.E.T (juhi efektiivsuse treening) on aja jooksul kaasa toonud?

Kui Thomas Gordon 1955. aastal oma raamatus ?Group searching leadership? kirjutas demokraatlikust juhtimisest, oli see väga uus idee ja keegi ei olnud sellest huvitatud. Raamat oli nii radikaalne, et seda polnud vaja juurde trükkida, sest ostuhuvi puudus.

Idee väljatöötamise ajal oli Thomas Gordon ärikonsultant Los Angelese regioonis. Samal ajal tegeles ta ka vanemate ja laste suhete teemaga ning pani tähele, et lastega seotud probleemid olid peamiselt seotud sellega, kuidas neid oli kasvatatud.

Gordon nägi, et teooria, mille ta oli kirjutanud juhtimisest, sobis ka vanemate ja laste suhete kirjeldamiseks. Kuna lapsevanemad olid võrdsete suhete idee suhtes vastuvõtlikumad kui juhid, siis seda kaudu Gordoni ideed esialgu ka levisid. Aastate möödudes muutus idee vastuvõetavamaks ka töökohal. Kuigi ka praegu töötab enamik ettevõtteid endiselt hierarhilise juhtimisega, on üha enam levimas osalusjuhtimine.

Kuidas veenda juhte kasutama juhi efektiivsuse treeningut (L.E.T)?

USAs on tehtud uuringuid, mis näitavad, et kui alluvad osalevad nõupidamistel ja probleemide lahendamisel koos juhtidega, on ettevõtete tootlikkus suurem.

Näiteks uuris Dennis Kravetz kümne aasta jooksul, kas on seos juhtimisstiili ja ettevõtte finantsilise edukuse vahel. Tema hüpotees oli, et firmad, kus töötajad osalevad ettevõtte probleemide lahendamisel, on edukamad kui autokraatliku juhtimisega ettevõtted. Kravetz uuris 30 firma töötajatelt, kui palju nad ettevõtte juhtimisel osalesid, ja leidis väga tugeva seose juhtimisstiili ja finantsedu vahel.

Kuidas peaks juht käituma, et alluvad julgeksid oma arvamust välja öelda?

Kui inimene on kasvanud traditsioonilises autoritaarses perekonnas, on raske julgeda arvamust avaldada. Kui juht õpib nõupidamistel mitte rääkima, vaid kuulama, ja meeskonnaliikmed usuvad, et ta nende arvamusest ka hoolib, siis on see väga võimas vahend, mis paneb inimesed oma arvamust avaldama.

Juht võib meeskonnaliikmetele ka otse öelda, et ta tahab muuta senist koostööd ning alluvaid rohkem kuulata. Aga ainult kuulata tahtmisest jääb sageli siiski väheks, kuulata tuleb ka osata.

Meeskonna osalus juhtimisel ei tähenda, et juht annab võimu käest ja töötajad võivad teha, mida tahavad. Kui töötajad ei saa oma ülesannetega hakkama, aitab juhi efektiivsuse treening (L.E.T) juhil käituda viisil, mis ei tee töötajaid vihaseks ega suru neid kaitseasendisse. Juht selgitab alluvatele, et projekti tähtaegadest on vaja kinni pidada, vastasel juhul on ta mures, et ettevõte ei teeni piisavalt raha. L.E.T ei tähenda vaid kuulamist ja tore olemist. See kindlustab, et nii juht kui ka alluvad saavad oma vajadused rahuldatud.

Igal meetodil on oma nõrgad kohad. Mida tuleb L.E.T puhul silmas pidada?

Seda meetodit on raske õppida. Meetodi omandamine võtab aega. Autokraatliku juhtimisega harjunud juhil on raske muuta oma hoiakut ja õppida teistega arvestama. Autokraatlikul juhil, kes on huvitatud meetodi omandamisest, võib see võtta aega mõnest nädalast (selle ajaga omandab juht esialgsed teadmised) kuni isegi mõne aastani.