Euroopa Komisjon jälgib konkurentsirikkumisi Eestis

Hoolimata Eesti territooriumi väiksusest ei tasu kohalikel kartellidel loota, et Eestis toimuvad konkurentsiõiguse rikkumised on Euroopa Liidu turu taustal väiksed ja märkamatud. Juba ainult Eesti piires toimuv võib oluliselt moonutada liikmesriikidevaheliste kaubavoogude normaalset kulgu, mis toob kaasa EÜ konkurentsiõiguse rikkumise Eestis tegutsevate ettevõtjate poolt. Euroopa Komisjon tegeleb kiivalt kohalike kartellide väljaselgitamisega. Kartellides osalevaid ettevõtjaid karistatakse karmilt: ühele ettevõtjale määratud trahv võib küündida 10%ni tema eelmise aasta kogukäibest.

Euroopa Komisjon saab vihjeid Eestis toimuvatest võimalikest EÜ konkurentsiõiguse rikkumisest tänu kohalikule ajakirjandusele, mida jälgivad komisjoni Eesti esindajad. Teiseks võib komisjon teha järelepärimisi Eesti ettevõtjatele ja nende huve esindavatele liitudele. Kolmandaks võib komisjonile esitada kirjaliku kaebuse iga Eesti ettevõtja või tarbija, kes leiab, et konkreetsed Eestis tegutsevad ettevõtjad kahjustavad tema õigusi, käitudes konkurentsi kahjustaval viisil. Lisaks on komisjon kursis kõigi konkurentsiameti menetletavate asjadega, mille puhul konkurentsiamet kahtlustab EÜ õiguse rikkumist. Konkurentsiamet peab enne asjas otsuse langetamist teavitama komisjoni kavandatava otsuse sisust. Kui komisjonil tekib kahtlus konkurentsiameti suutlikkuses asja õigesti menetleda, võib komisjon konkurentsiasja menetlemise üle võtta. Eesti konkurentsiamet või kohtud võivad alati konsulteerida komisjoniga või paluda komisjonilt abi tõendite kogumisel.

EÜ õigus annab komisjonile laiaulatusliku pädevuse konkurentsivastase tegevusega võitlemiseks. Näiteks võib komisjon Eesti ettevõtjatelt välja nõuda teavet ja dokumente (lepinguid, sisest infot, raamatupidamisdokumente). Tallinna linnakohtult eelnevalt saadud loa alusel tohivad komisjoni esindajad siseneda ettevõtja tegevuskoha ruumidesse, inspekteerida ja kopeerida dokumente ja küsitleda ettevõtja esindajaid ja töötajaid; tõendite kogumise vajadusel võivad komisjoni esindajad korraldada Eesti ettevõtjate juhatajate või töötajate eluruumide ja transpordivahendite läbiotsimise.

Kõik Eesti ettevõtjad, kes müüvad edasi Euroopa Liidu riikidest tulevat kaupa, peavad jälgima, et nende ja kauba tarnija vaheline edasimüügileping ei sisaldaks sätteid, mis rikuvad EÜ konkurentsiõigust. Keelatud on eelkõige minimaalse edasimüügihinna kindlaksmääramine ja kokkulepe, millega Eesti ettevõtjast edasimüüja kohustub takistama oma klientidel ostetud kauba eksportimist teistesse ELi riikidesse. Isegi kui Eesti ettevõtjast edasimüüja tohib müüa kaupa ainult Eesti territooriumil, on seadusevastane lepingu tingimus, mis keelab edasimüüja passiivset müüki väljapoole Eestit. Passiivne müük leiab aset, kui edasimüüja täidab tellimuse, mille talle esitab klient, kellega edasimüüja pole ühendust võtnud ehk pole temale reklaami või teavet suunanud.