Tuleb teha lõpp panustamisele põlevkivienergeetikasse

Eesti põlevkivielektrijaamade kasutegur on täna maailma üks väiksemaid ja elektri jaotussüsteem amortiseerunud. Majanduse energeetiline intensiivsus on põlevkivienergeetika tõttu neli korda väiksem kui Soomes ja kümme korda väiksem kui Taanis. Peame leidma mõistlikud alternatiivid põlevkivienergeetikale. Investeerima peame niikuinii, meie valik on, kas investeerime kümne aasta pärast lootusetult vanamoodsasse süsteemi või tulevikutehnoloogiatesse.

Narva elektrijaamade katlad amortiseeruvad kümne aasta jooksul. Kaks aastat tagasi tehti otsus osta 2,4 miljardi krooni eest Narva kaks uut keevkihikatelt. Nende võimsus katab umbes neljandiku vajalikust elektritootmisvõimsusest. Elektri tootmise kasuteguri tõus võrreldes vanade kateldega on aga paraku väike ? 28%-lt 34%-le. Põhiheitme CO2 (süsihappegaas) ja energeetilise efektiivsusega seotud probleemid jäävad. Jääb ka Narva jaamade peamine häda, et elektri tootmisel tekkivat soojust pole seal kuskile panna ja sellega köetakse ümbruskonna ilma.

Nüüdisaegsete soojust ja elektrit koostootvate agregaatide kasutegur ulatub üle 80%. Sillamäe koostootmisjaamas on saavutatud 90%-line kasutegur, kuigi selle jaama ?iluviga? on muidugi maagaasi kasutamine.

Me ei tohiks riskida sattumisega sellisesse ebamugavasse olukorda ning peaksime juba praegu oma eesmärgiks seadma kiire energiasüsteemi renoveerimise, mis sobib efektiivsuse ja keskkonnasõbralikkuse põhimõttega. Rohkem põlevkivikatlaid renoveerida ei tuleks.

Põhirõhk tuleks panna maagaasi ja kohalike kütuste baasil töötavate soojuse ja elektri koostootmisjaamade ehitamisele linnade ja suurtarbijate juurde. Tänapäevase hajutatud energiasüsteemi loomine kõrvaldaks ka takistused vesiniku ja taastuvenergia allikate laiemaks kasutuselevõtuks. Võiksime kuulutada uute energiatehnoloogiate rakendamise oma riiklikuks prioriteediks.

Autor: Raivo Vilu