Suvepäevadele saab takistuseks pigem aja- kui rahanappus

Tänavu kümneaastast sünnipäeva tähistavas Kristiine Kasiinos on suvepäevi peetud viis aastat. Kuupäev on alati olnud 20. august ning seda sel lihtsalt põhjusel, et kalendris on too päev punane, mis tähendab, et kasiinodeski on lühem tööaeg.

Kui seni on ettevõtte suvepäev olnud ühepäevane sportlik üritus, siis tänavu on uuendusi mitmeid. ?Esimest korda teeme kahepäevase ürituse ning oleme esinema kutsunud ansambli ? muusikat teeb Kala,? tutvustab Viitnal toimuva ürituse sisu Kristiine Kasiino büroojuht Liina Jutt.

Nende tänavuste suvepäevade eelarveks kujuneb umbes 100 000 krooni, varem on odavamalt hakkama saadud. Pidutsema on oodatud ka 102 töötaja pereliikmed. Et vältida ?igaks juhuks? registreerijaid, kehtestati sümboolne osavõtutasu 50 krooni.

Rademaris küpseb mõte esmakordselt suvepäevad korraldada. ?Oleme mõelnud, kuid pole veel tegudeni jõudnud. Firma on kiiresti arenenud ja jaks on läinud sinna,? nendib kuues Eesti linnas spordikauplusi pidava Rademar OÜ tegevjuht Mart Juksar. ?Kindlasti oleks see ühepäevane sportlikku laadi üritus, kuhu saaks tulla koos perega,? maalib ta pilti võimalikust suveüritusest 120-liikmelisele kollektiivile.

Kuna inimesed töötavad vahetustega, tuleks ka suvepäevi kaks korda pidada, et kõik ikka tulla saaksid. Seda, kui palju suvepäevadele raha kulutada, pole Juksar mõelnud, kuid lisab, et raha polegi nii suur küsimus kui just aja leidmine organiseerimiseks. ?Ilmselt peaks teenuse sisse ostma,? arvab ta.

Valgusteid müüvas ASis Hektor-Light on suvepäevi korraldatud ettevõtte algusaegadest peale, nii et tänavu tähistatakse 10aastast juubelit. ?Meie suvepäevad on mitmepäevased, mil sulgeme kõik oma esindused ja poed, et kõik töötajad saaksid osaleda,? kinnitab 30 töötajaga Hektor-Lighti tegevjuht Ülle Jõks. Ta lisab, et aastate jooksul on meeskonnas üha rohkem erksaid ja abistavaid liikmeid, kes koos panevad paika ürituse kava. ?Läheme loodusesse ? peamine on liikumine ja sportimine. Ööbime enamasti telkides, teeme lõkkeõhtuid, tantsime ja laulame, võistleme, teeme koos süüa ja naudime seda,? kirjeldab Jõks. ?Oleme käinud rattamatkal Eesti saartel, süstamatkal Koiva jõel, purjekaga sõitsime Kihnu saarele. Eelmisel aastal tegime sõitsime kolmeks päevaks Venemaale Peterburi ja Peterhofi, kuid sealgi leidsime võimaluse ööbida looduses ja seda vägagi ekstravagantses nostalgilises kohas,? meenutab ta seni kolleegidega läbi käidud paiku.

Enamasti on töötajad suvepäevadele kutsutud ilma pereta ning firma kannab kõik kulud ? erandiks vaid mõned üritused, kus on küsitud sümboolset osalustasu: näiteks Venemaa viisade organiseerimiseks.

Seda, kui palju suvepäevad firmale maksma on läinud, ei taha Jõks avalikustada: ?Kuna pean neid üritusi teatud mõttes ka kingituseks oma meeskonnale, siis kingitud hobuse suhu ei vaatakski,? mainib Jõks.

Puidutöötlusfirmas Stora Enso Timber on töötajatele ja nende peredele suvepäevi korraldatud nii omal käel kui ka korraldusfirmade abiga ning mõlemal juhul on tulemus ettevõtte personalijuhi Ülle Matti sõnul olnud positiivne. ?Ise korraldamise juures on tore nn ühise tegemise moment. See on küll aeganõudev, kuid väga loominguline tegevus, mis lisab elevust kontoriellu,? märgib Matt.

Eestis on Stora Enso Timberil töötajaid 725 ning keskmiselt kulutatakse suvepäevadel 500?600 krooni osaleja kohta. Osalemistasu kui sellist ei ole, aga kulutusi püütakse jagada alkoholi eest maksmisel.

Tänavu korraldatakse suvepidu augusti esimesel nädalavahetusel Pärnumaal, Varemurru Matsi kämpingus. ?Üritusega teeme algust reede õhtul ja suvepäevade lipu langetame pühapäeva pärastlõunal,? ütleb Ülle Matt ja lisab, et praegu pannakse koos korraldusfirmaga kokku kava ning igavuse üle kurta ilmselt ei tule.

Üheksa töötajaga Heitur Dungay OÜs kindlal ajal suvepäevi ei korraldata, see ei tähenda, nagu ühisüritusi töötajatel üldse poleks. Laua- ja köögitarvete müügiga tegeleva Heitur Dungay OÜ büroojuht Kärt Kraaving räägib, et üritusi korraldatakse jooksvalt ning eelkõige tuleb lähtuda sellest, et kauplusi ei saa firmaürituse korraldamise ajaks kinni panna. ?Kristiine keskuses saaksime selle eest trahvid kaela,? lisab Kraaving.

Selle aasta suveürituse kohta pole Kraaving veel plaane teinud, kuid näiteks eelmisel suvel käidi kolleegidega kanuumatkal. Vesise lõbutsemise eelarve koos bussirendi ja söökidega ulatus 20 000 kroonini, töötajad ise millegi eest maksma ei pidanud.

Aidi Kallavus, ASi KPMG Estonia maksukonsultant:

Paljudel firmadel on tavaks kujunenud töötajate premeerimine peale rasket tööaastat, pakkudes erinevaid võimalusi ühiste ürituste näol. Peamiseks väljundiks on suvepäevad, mille kestus ja sisu võivad olla väga erinevad, lähtudes tööandja rahalistest võimalustest ja fantaasiast.

Tavapäraselt ei võeta paraku suvepäevade eelarve koostamisel arvesse maksukohustuse tekkimise võimalikkusega kõikidelt tehtud kulutustelt.

Töötajatele (ka viimase perekonnaliikmetele) pakutavate hüvede ehk erisoodustuste puhul tuleb lisaks tehtavatele kulutustele maksta veel täiendavalt ligi 80% makse riigile.

Sisendkäibemaksu saab tehtavatelt kulutustelt maha arvata ainult osas, mis on ettevõtlusega seotud.

Üldjuhul on raske töötajatele korraldatud vaba aja sisustamise üritust hiljem kirjeldada maksuhaldurile kontrolli käigus muud moodi kui erisoodustust ning seega on maksukohustuse tekkimine suhteliselt vältimatu.

Tähelepanu tuleb alati tehingute käsitlemisel pöörata asjaolule, et tulenevalt maksukorralduse seaduse regulatsioonist lähtutakse maksustamisel tehingu tegelikust majanduslikust sisust ning vormilisel poolel ei ole tähendust.

Äriühingule jääb samas alati võimalus näiteks sama ürituse raames korraldada töötajatele ka tööalaseid koolitusi, ühendades meeldiva kasulikuga. Sellisel juhul tuleb leida vastav proportsioon koolituse ja vaba aja ürituse osas ning maksustamisele kuuluvad kulutused vaid viimase ulatuses.

Soovitav on sellises olukorras konsulteerida täiendavalt maksuspetsialistiga, et maandada kõikvõimalikud tekkivad maksuriskid.