Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vello Salo juhtimisel koostatud ja hiljaaegu Riigikogus arutatud kogumiku ?Eesti rahva kaotused okupatsioonide läbi 1940-1991? käsikirjas on ajakirjanduses varju jäänud majanduskaotuste osa. Kalev Kukk on nimetatud osa kirjutanud ja selgitanud, et eeskätt poole sajandi pikkuse nõukoguliku ?majandusarengu? poolt tekitatud tohutute kahjude hindamine aitab meil paremini mõista meie praegust suurt mahajäämust Põhjamaadest. Ja ka teistest arenenud riikidest nii elatustasemes kui majanduspoliitilises mõtlemises.
Kalev Kukk on ligemale paaril poognal kalibreerinud oma hinnangud järgmiseks. Okupatsioonide tõttu saamata jäänud rahvuslik tulu ulatub paari triljoni kroonini, mis on paarkümmend meie praegust aastast SKPd ja mis ületab Soome praegust aastast SKPd ja moodustab ligikaudu kolmandiku Vene Föderatsiooni praegusest vastavast näitajast.
Kuid okupatsioonide poolt Eestile tekitatud pikaajalised majanduslikult kahjustavad mõjud inim- ja sotsiaalkapitalile, majanduse usaldusväärsusele, loodusvaradele, teadusele jne toimivad veel siiani ning selle tõttu jääme veel pikka aega iga aasta ilma sadadest miljarditest kroonidest võrreldes normaalse majandusarenguga. Sellest kiirem väljatulemine nõuab välisabi.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.