Firmaväärtuse arvestuses on radikaalsed muudatused

Kui enamik uutest või muudetud standarditest muutub kohustuslikuks alates 2005. aastast ? varasem rakendamine üldjuhul soovitatav ?, siis üks uus standard, IFRS 3 ?Äriühendused?, hakkas kehtima juba selle avaldamise kuupäevast, milleks oli tänavu 31. märts.

Äriühendus on ühe ettevõtte omandamine teise ettevõtte poolt. IFRS 3 kehtestab senisest oluliselt erinevad reeglid äriühenduste ja eelkõige äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtuse raamatupidamislikuks arvestamiseks. Firmaväärtus on vahe ettevõtte omandamisel makstud tasu ja omandatud ettevõtte varade ja kohustuste (ehk netovara) õiglase väärtuse vahel.

Enamiku äriühenduste puhul on omandatud ettevõtte eest makstud tasu suurem kui omandatud ettevõtte netovara õiglane väärtus. Põhjuseks on asjaolu, et lisaks bilansis kajastatavatele varadele omandatakse ka mitmeid mittemateriaalseid väärtusi, mida on raske usaldusväärselt mõõta ja mida seetõttu bilansis ei kajastata (näiteks kaubamärgid, turuosa, imago, kliendinimekirjad jne). Selliseid mittemateriaalseid väärtusi (ehk teiste sõnadega vahet makstud tasu ja saadud bilansis kajastatava netovara vahel) kajastatakse omandava ettevõtte bilansis firmaväärtusena.

Seniste reeglite kohaselt kajastati firmaväärtus bilansis varana ja seda amortiseeriti kulusse omandatud ettevõtte eeldatava kasuliku eluea jooksul (üldjuhul mitte üle 20 aasta). Vastavalt IFRS 3 uutele reeglitele pärast tänavu 31. märtsi toimunud äriühendustest tekkinud firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse igal bilansipäeval läbi väärtuse test, mille käigus leitakse firmaväärtuse kaetav väärtus. Juhul, kui kaetav väärtus on väiksem kui firmaväärtuse bilansiline maksumus, hinnatakse firmaväärtus bilansis alla. Enne 31. märtsi 2004 tekkinud firmaväärtust amortiseeritakse kuni 2004. aasta majandusaasta lõpuni. Edasi amortiseerimine lõpetatakse ning allesjäänud firmaväärtuse jääkmaksumuse suhtes rakendatakse väärtuse teste.

Väärtuse testi läbiviimine ja kaetava väärtuse leidmine on kahtlemata üsnagi aeganõudev protseduur. Seega ettevõtted, kelle bilanssides on mitmeid firmaväärtuste objekte, peaksid juba aegsasti hakkama tegema ettevalmistusi, et tagada piisava informatsiooni olemasolu väärtuse testi läbiviimiseks. Oluline osa väärtuse testi läbiviimisel on ettevõtte juhtkonnal, kelle hinnangutele test peaks tuginema.

Harvadel juhtudel võib omandatud ettevõtte eest makstud tasu osutuda ka väiksemaks kui omandatud ettevõtte netovara õiglane väärtus. Sellisel juhul tekib negatiivne firmaväärtus. Seni kehtinud standardite järgi kajastati negatiivset firmaväärtust bilansis aktiva poolel negatiivse varana ning see kanti üldjuhul tulusse omandatud ettevõtte varade keskmise järelejäänud eluea jooksul.

Uute reeglite järgi kajastatakse pärast 31. märtsi toimunud äriühenduste puhul negatiivne firmaväärtus kohe tuluna. Enne 31. märtsi toimunud äriühendustest tekkinud negatiivset firmaväärtust amortiseeritakse tulusse kuni 2004. aasta lõpuni; negatiivse firmaväärtuse jääkmaksumus seisuga 31. detsember 2004 kantakse eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

Uued arvestusreeglid hakkavad kahtlemata mõjutama ka ettevõtete kasumeid ? ära jääb firmaväärtuse amortisatsioonikulu, kuid see võib asenduda firmaväärtuse allahindluse kuluga.

Kuna ettevõtete kasumid enne ja pärast IFRS 3 rakendamist ei pruugi olla võrreldavad, on oluline, et ettevõte avalikustaks oma aruannetes uute reeglite mõju finantsnäitajatele, tagamaks, et muudatustest saaksid aru ka investorid, analüütikud, ajakirjanikud ja teised huvigrupid.