Riigile laekuvast hasartmängumaksust läheb kokku spordi toetuseks napilt alla 12 protsendi, mis omakorda jaguneb olümpiatoetuste ja muu spordi vahel. Nii sai Eesti Olümpiakomitee (EOK) sellel aastal alaliitudele olümpiaks valmistumiseks jagada raha 13,4 miljonit krooni.
Kogu olümpiatsükli ehk nelja aasta jooksul on EOK-lt kõige rohkem toetust saanud kergejõustikuliit, ühtekokku peaaegu 5,8 miljonit krooni. Kuid kui kergejõustiklasi sõidab olümpiale vähemalt 14, siis ainult kahe sportlasega olümpiale sõitev judoliit on nelja aasta jooksul saanud kokku 4,6 miljonit krooni.
Tabeli lõpuosas on näiteks triatloni liit 355 000 ja laskurliit umbes 500 000 krooniga.
EOK peasekretäri Toomas Tõnise sõnul jagatakse alaliitudele toetusi tulemustepõhiselt. See tähendab, et sportlased jagatakse vastavalt tiitlivõistlustel saadud tulemustele kategooriatesse. A-taseme sportlased on kõige tugevamad ning saavad ka kõige suuremat toetust: näiteks sel aastal 300 000 krooni pluss veel 10 000 krooni kuus nn elamisraha. Kuid selliseid sportlasi sõidab augustis olümpiale vaid kolm: kümnevõistleja Erki Nool ning judokad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin.
Tulemustepõhine süsteem tähendab ühelt poolt seda, et ringi sisse saada võib olla raske, ent ka seda, et sealt välja kukkumine on samuti väga järsk. Näiteks vehklemisliit sai nelja aasta jooksul EOK-lt 4,5 miljonit krooni, ent kuna olümpiale vehklejatel pääseda ei õnnestunud, siis langes nende igakuine umbes 100 000 krooni suurune toetus paarikümne tuhande peale. Kuidas vehklejatel õnnestub kaotusest toibuda, sõltub Tõnise sõnul sellest, kui edukalt nad võistlevad Euroopa ja maailmameistrivõistlustel.
Kas EOK jagatavast olümpiatoetusest alaliitudele piisab? Toomas Tõnise arvates kindlasti mitte. ?Sellest piisaks heal juhul 40 sportlase toetamiseks, aga me peame hoolitsema ju nii suve- kui ka talisportlaste pärast. Ent suurem nurinate aeg oli aastatel 1999 ja 2000, kui raha oli vähem ja süsteem ei olnud diferentseeritud.?
Loomulikult otsivad alaliidud lisaks riigi toetustele juurde ka sponsoreid. Näiteks kõige rohkem sportlasi olümpiale saatev kergejõustikuliit on jaganud sportlaste riided mõtteliselt pooleks. Paremal pool riietest on alaliidu sponsorid ning teisel poolel sportlase isiklikud sponsorid.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.