Kinnisvaraostjal on valida, kas äärelinna rahu ja vaikus täna või loodetavalt kõrgem hind määramatus tulevikus, kui osta korter kesklinna.
Ehk teisisõnu, kui soovitakse vaikust ja rahu, siis tasub osta korter linnalähedasse piirkonda, ent kui peetakse lugu linna mugavustest ja ollakse kiire elutempoga, maksab osta korter südalinna.
Võib ju lootma jääda, et linnas kunagi maa nappuse tõttu hinnad võrreldes linnalähedaste piirkondadega kiiremini tõusevad, kuid kahjuks ei ole me igavesed.
Paljud uue korteri soetada soovijad on küsimuse ees, kas omada tulevikus korterit Tallinnas või selle lähiümbruses. Pakkumisi on palju, samuti ei erine linnakorterite ja linnalähedaste korterite hinnad märkimisväärselt. Ühtemoodi edukad tunduvad kõik projektid.
Majandusteooria ütleb, et kõik, mis on defitsiitsem, on suurema hinnatõusupotentsiaaliga. Ükskord peaksid ju linnakrundid otsa lõppema ning seega peaks defitsiit olema tagatud.
Samas ei ole käesolevaks ajaks üle kümne aasta vana kinnisvarturg suutnud veel korralikult välja areneda. Kinnisvara ostetakse-müüakse vabal turul, hüpoteekigi saab seada ja eluasemelaenu intressid on pea sama madalad kui põhjanaabritel. Samas haigutavad Tallinna kesklinnas mitmed tühjad krundid või seisvad kõrvuti pilvelõhkuja ja puulobudik.
Üheks pealinna markantsemaks näiteks on Maakri tänav. Paljud kinnisvaraarendajad ja -investorid on soetanud puulobudikke lootuses need tulevikus lammutada ning rajada kinnistule midagi kõrgemat ja ilusamat. Niisugune situatsioon ei ole omane pikaajalise kinnisvaraturu kogemusega linnale.
Veelgi rohkem on tühje krunte väljaspool kesklinna. Lasnamäe veerel laiub tühje heinamaid veel hektarite kaupa, kõik ootamas usinaid arendajaid. Sarnane on seis ka Haaberstis ja vähemal määral ka teistes linnaosades.
Seega on maa defitsiidist veel vara rääkida ja olulist vahet ei tohiks olla ka hindades. Ega ei olegi.
Võrdleme näiteks Tallinnas Sõpruse puiestee ja Räägu tänava ristmiku lähedal asuvaid korterelamuid ning Tabasalus Sarapuu põiktänava uusi korterelamute projekte. Esimese puhul on müük tänaseks edukalt lõppenud ning teise müük on samuti lõpusirgel. Mõlemas projektis müüdud korterite pinnaühiku hind on ca 15 000 kr ruutmeetrilt sõltuvalt korteri asukohast ja suurusest. Näib, nagu sõltuks projekti edukus rohkem arendaja julgusest ehitamisega alustada ning vähem asukohast linnas või selle lähiümbruses.
Selge on see, et arenenud riikide teooriad kehtivad ka meil, kuid seda ainult eeldusel, et sarnased tingimused defitsiidi osas on täidetud.
Seotud lood
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele