• OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • ST
  • 11.04.25, 15:19

Tariifide veresaun jõudis ka USA riigivõla turule – mida see näitab?

USA aktsiaturgude veresaun on levimas ka Ühendriikide võlakirjaturule, mis on selgeks märguandeks, et riigivõlakirjad ei ole enam turvaline vara, kuhu kriisi ajal pageda. Samal ajal on kulla hind agressiivselt langusest taastumas – see lühiajaline liikumine annab meile aimu, mis vara on praeguseks kujunemas investorite jaoks tegelikuks turvavaraks.
Tariifide veresaun jõudis ka USA riigivõla turule – mida see näitab?
USA riigivõlakirju peeti aastakümneid maailma kõige turvalisemaks varaks. USA on ikkagi maailma kõige võimsam riik ning selle valitsus on lubanud võlausaldajatele alati tagasi maksta. Reeglina on ebakindlatel aegadel investorid pagenud just ameeriklaste võlakirjadesse, mis on neile pakkunud kaitset kriiside vastu. Tundub, et see loogika on nüüd pea peale pööratud.
Kuigi tariifikriisi alguses (aprilli esimesed päevad) hakkasid võlakirjade hinnad tõusma, sest investorid pagesid harjumuspärasesse “kõige turvalisemasse” varasse, siis nüüd on võlakirjad kukkumas viimase viie aasta kiireimas tempos. Vaatamata sellele, et majanduslanguse tõenäosus on drastiliselt kasvanud. Just majanduslanguste ajal on investorid enim ostnud just USA võlakirju. Nüüd tehakse vastupidist.
Kui veel kolm päeva tagasi oli 10aastaste võlakirjade tootlus 3,9 protsendi juures, siis tänaseks tõusis see 4,5 protsendini ehk kõrgemale, kus see oli enne Trumpi otsust kehtestada kõigile maailma riikidele tariifid. Viimaste päevade intressitõus on olnud erakordselt kiire. Tuletagem meelde, et kui võlakirjade tootlus (või intress) tõuseb, siis võlakirjade hind langeb. Me näeme praegu võlakirjade kiireimat odavnemist alates 2020. aastast.
Samal ajal on kulla hind pöördunud uuesti tõusule, võttes võlakirjadelt aina enam üle turvasadama vara rolli. Tegemist on pikaajalise protsessiga ning praegune hinnaliikumine turgudel kinnitab seda trendi. Kuld on olnud aastatuhandeid maailma kõige stabiilsem vara ja nüüd on see tegemas comeback’i. Ja suurelt.
Riigivõlakirjad ei kanna enam “ülima” turvavara rolli
Võlakirjade viimaste päevade hinnalanguse taga on tõenäoliselt mitmeid põhjuseid. Esimene ja kõige ilmselgem põhjus on see, et riigivõlakirjad ei kanna enam ülima turvavara rolli. Kui varasematel aastakümnetel pakkusid suuremate majanduste riigivõlakirjad “riskivaba” tootlust ja kaitset kriiside vastu, siis nüüd on olukord märgatavalt muutunud.
USA riigivõla tase on tõusnud juba 123 protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis on ilmselgelt jätkusuutmatu tase. Ka teiste G7 riikide võlatasemed on ületanud 100 protsendi piiri, ainukeseks erandiks on Saksamaa. Kuid ka seal on olukord muutumas, sest uus valitsus plaanib riigi võlakoormust järsult suurendada. Jätkusuutmatute tasemeteni on kerkinud muuhulgas ka Hiina ja India võlatasemed.
Kuna võlad on paisunud väga suureks, soovivad investorid saada võla pealt ka kõrgemat intressi. Samuti on selge, et paljudel pole valitsuste suhtes ka usaldust. Kuigi maksejõuetus praegu veel USA-le ja teistele riikidele ei terenda, siis on äärmiselt tõenäoline, et võlgadest vabanetakse inflatsiooni kaudu. Ehk inflatsioon peab pikaajaliselt püsima võlakirjade intressidest kõrgemal, mis võimaldab võlakoormat vähendada. Taolises keskkonnas on kaotajaks need, kes hoiavad võlainstrumente – ehk on andnud kellelegi pikaajaliselt võlgu – või valuutat.
Allpool on välja toodud seesama USA 10aastaste võlakirjade tootluse graafik. Me näeme, et riigivõlakirjade 40 aastat kestnud tõusutsükkel sai läbi 2020. aastal ning viimased 5 aastat on võlakirjad olnud langustsüklis. Praegune hinnaliikumine lihtsalt kinnitab seda trendi.
Kõrgema inflatsiooni ootuses
Inflatsioonist rääkides – tariifid on ilmselgelt inflatsioonilised, suurendades nii USA kui ka selle kaubanduspartnerite jaoks omavahel vahetatavate kaupade hindu. Näiteks USA ettevõte, kes oma lõpptoote jaoks komponente Hiinast või mõnest teisest riigist importis, seisab praegu silmitsi hindade kahekordistumisega. Jah, ta võib komponendid edaspidi osta ka USAst, aga reeglina on need kallimad. Vastasel juhul ei toimuks Hiinast praegu nii suurt importi. Sama kehtib ka tarbijatele, kes odavaid Hiina kaupu ostavad. See on ka põhjus, miks Föderaalreservi juht Jerome Powell on öelnud, et intresse ei hakata praegu kärpima, sest tariifid on inflatsioonilised ja intressilangetused teeks olukorda hullemaks.
Kui me tuleme nüüd võlakirjaturu juurde tagasi, siis asjaolu, et tariifid on inflatsioonilised, surub samuti võlakirjahindu madalamale ja nende intresse kõrgemale. Investorid tahavad võlakirjadesse investeerides saada inflatsioonist kõrgemat tootlust. Kuna on teada, et tariifid inflatsiooni tekitavad, siis arvestavad nad nende tulevikumõju juba praegu hindadesse.
Seda iseloomustab hästi järgmine graafik, mis näitab USA inflatsioonitempot ning USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlust. Me näeme, et tootlus püsib reeglina inflatsioonist kõrgemal, sest inflatsiooni (lillaga) kiirenedes surutakse intressid (punasega) üles.
Hiina ja teised riigid loobuvad USA võlakirjadest?
Seoses tariifide kehtestamisega on minu hinnangul väga tõenäoline, et Hiina ja paljud teised riigid on otsustanud USA riigivõlakirjade müümist kiirendada. Kuigi andmeid selle mõjust hetkel ei ole, siis pean seda loogiliseks vastusammuks tariifidele.
Nagu tuntud investor Ray Dalio oma hiljutises kirjatükis ütles, siis praegune rahanduslik, poliitiline ja geopoliitiline kord on lagunemas. Hiinast on kujunemas USA vaenlane number üks ning nende omavaheline usaldus järjest väheneb. Tariifid on lihtsalt selle pikema trendi manifestatsioon ja eskalatsioon. Umbes 33 protsenti USA riigivõlast on välismaiste investorite käes.
USA dollar on olnud aastaid maailma reservvaluuta ning riigid on suure osa oma reservidest investeerinud just ameeriklaste riigivõlakirjadesse. USA on samal ajal importinud Aasiast ja teistest riikidest odavaid kaupu. See aeg on läbi saamas ning dollar on aina kiireneva tempoga kaotamas oma reservvaluuta staatust. Tõsi küll, dollar on jätkuvalt maailma olulisim valuuta ning asjad ei toimu üleöö, aga kaubandussõda on selgelt seda protsessi kiirendamas.
Arvestades seda, et USA peab tänavu refinantseerima ligi 9 triljoni dollari ulatuses riigivõlga, oleks välismaise nõudluse järsk vähenemine märkimisväärne. Nimelt aegub suur osa koroonakriisis emiteeritud võlakirju just sellel aastal ning ameeriklased peavad leidma turult investorid, kes soovivad kõik need uued võlakirjad neilt ära osta. Väga huvitav saab olema järgnevate kuude andmeid jälgida ja vaadata, kui palju USA võlakirju teiste riikide poolt maha müüakse.
Mis saab siis, kui tariifid toovad majanduslanguse?
Tõenäosus, et majanduslangus algab järgnevate kuude jooksul, on praegu järsult kasvanud. Kui langus saab olema korralik, siis tõenäoliselt näeme ajutiselt siiski inflatsiooni taandumist ja võlakirjade kallinemist (ehk intressid lähevad ikkagi alla). Põhjuseks on see, et arvatavasti murdub siis ka Föderaalreserv ning hakkab intressimäärasid langetama ja võlakirju kokku ostma. Inertsist liiguvad võlakirjaturule tagasi siis ka paljud investorid. Aga rõhutan, et võlakirjade hinnatõus saab minu hinnangul olema ajutine, kestust saab mõõta ehk kuudes.
Intressilangetused, tariifid ja rahatrükk toovad pärast seda aga väga suure tõenäosusega inflatsiooni teise laine. See võib vabalt kujuneda suuremaks kui 2021-22 aastate inflatsioonilaine. Ajalises perspektiivis võiks seda oodata arvatavasti aastatel 2026-2028. Selles keskkonnas hakkavad võlakirjad väga kiiresti odavnema. Kuna sellega kasvavad drastiliselt ka riikide intressimaksed, näeksime selle stsenaariumi puhul aastatel 2026-2028 arvatavasti täiemahulise globaalse võlakriisi algust.
Allpool oleval graafikul toon välja, milline on minu arvates kõige tõenäolisem stsenaarium juhul, kui me näeme sellel aastal läänemaailmas sügavat majanduslangust. Lähiajal kirjutan ka pikema analüüsi sellest, miks sügav majanduslangus võib olla nüüdseks nädalate või mõne kuu kaugusel.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele