Juhid ootavad IT-meestelt ärikeele tundmist

IT-inimestele heidetakse ette, et nad püüavad olla Delfi oraaklid. Nemad valdavad infot ning teavad, kuhu maailm pöördub ja mida inimesed tahavad. Selle müüdi kummutamiseks läksin teiste valdkondade tippjuhtide juurde ja küsisin, mida arvavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast nemad ehk kliendid. Rääkisin rea Eesti ettevõtete juhtidega, kelle mõtetel järgnevad teesid baseeruvad.

Esimese teemaderingina käsitlesime küsimust, kui oluline on IT organisatsioonile ning kui palju on juht kursis IT-küsimustega. Olulise teemana koorus kõigi juhtide mõtteavaldustest, et nn mitte-IT ja IT-inimesed peavad leidma ühise keele ning see keel on äri-, mitte IT-keel. Teenusele suunatud projektid ei saa olla IT-, vaid äriprojektid, tehnoloogia on vaid püstitatud ülesannete realiseerija. Kui IT on liiga tugev, hakkab see dikteerima, millist teenust tuleb turule pakkuda, ent domineerima peab turg, mitte tehnoloogia. Äriprotsessid on need, mis määravad IT tarbimise.

Samas olid juhid ühisel arvamusel tehnoloogia olulisusest: kui saab ehk välja mõelda äri, mida teha ilma kinnisvara, transpordi, logistika ja halduseta, siis täna pole enam äri, mida saaks teha ITta. Tehnoloogia on mõjuvõimas, ta on juba igal pool sees. Juhid tunnevad, et peavad olema IT arenguga kursis ja tegelevad sellega pidevalt. Samas kipub juhtide kompetents tehnoloogiavaldkonnas olema nõrk. Turul pakutakse juhtimisõpetusi, aga mitte IT-konsultatsioone sellest, kuidas äri efektiivsemalt teha. Kui organisatsiooni juht annab IT suunamise protsessi oma asetäitjale, annab ta sisuliselt käest ka võimu ettevõtte üle. IT on reaalne toetus müügile ja turundusele. Juht peab ITd nautima, toetama ja usaldama!

Tippjuht peab ITd taipama juba seetõttu, et ettevõttele võib minna kalliks IT-fanaatiku veetav areng. Entusiastid ei taha näha vaeva igapäevarutiiniga ? nii paradoksaalne kui see pole, tuleb liiga vaimustunud IT-mehed ettevõttest võimalikult ruttu välja suunata ? et siis vajadusel nende käest arendustegevust ja lahendusi sisse osta.

Siinkohal soovitan: kui töötajad hakkavad 5?7 tööaasta järel väsima ja tekib rutiin, tuleb vahetada IT- programmi. See sunnib kõiki protsesse uuesti läbi vaatama ning efektiivsus suureneb hüppeliselt.

Järgmiseks teemaks minu vestlustes juhtidega oli see, mis on IT probleemid ja tehnoloogiavaldkonna teenindustase. Üksmeelselt oldi nõus, et Eesti IT tugevust ei näita mitte see, et Eesti mehed on loonud internetitelefoni Skype, vaid see, kui meie kliendid on IT-lahendustega rohkem rahul kui Saksa kliendid enda omadega.

Peamiseks probleemiks võib pidada seda, et meil pole terviklahendust ITst ja telekommunikatsioonist. Siinkohal teeb taas muret erinev keel: paljud pakkujad on IT-entusiastid, kes ise on teemas sees ega oska arvestada n-ö tavalist ITd. Sageli ei saada aru, et kliendi vajadused on lihtsad: ta soovib hallata kalendrit, kasutada e-posti, teha grupitööd. Teisalt on turul pakkujaid, kes lähenevad kliendile vaid standardlahendustega ning tõstavad käed, kui kliendil on vaja keskmisest keerulisemat lahendust.

Hullem on olukord siis, kui erilahendus töötatakse välja, kuid ei suudeta seda rakendada. Nad saavad küll hakkama standardvariandiga, kuid mitte keerulisemaga. Klient hakkab lõpuks endas kahtlema: äkki tahtsin liiga palju nende käest, pidanuks tasapisi lähenema? Tegelikult peaksid teenusepakkujad õnnelikud olema, palju ülesandeid ja tellimusi tähendab neile palju raha, kuid sageli ei jõuta või ei suudeta seda ?paljut? ära teha.

Palju räägitakse kompleksteenindusest ja IT-lahenduste sisseostust. Küsitletud Eesti tippjuhtide hinnang on kindel: sisse saab teenust osta ainult siis, kui endal on olemas pikaajaline IT-strateegia.

Viimasena puudutasin kohtumistel ettevõtjatega filosoofilist teemat: kas IT on andnud vabadust ja millised on visioonid ses valdkonnas. Kerkisid esile ühe ja õige vastuseta küsimused. Kas tähtsam on efektiivsus või kliendi rahulolu? Kas IT võimaldab lõputult tööd kiiremini teha või saab piirajaks inimene kui bioloogilise liigi esindaja? Kuidas lahendada privaatsuse probleem? Kuidas saada üle sellest, et inimene kardab vigade nähtavale tulekut, näiteks pood kardab, et nähakse nende laoseisu, logistik pelgab, et klient avastab tema möödalaskmised ja töötaja ei soovi, et ülemus näeb igal hetkel, kus ta on

Visioonidest rääkides avastasime, et kui aastani 2000 oli visionäär kõva mees, siis praegu on kõvaks meheks skeptik. Visioonidesse laskudes unistasid juhid sellest, et paari aasta pärast on leiutatud midagi, mis kardinaalselt muudab äriprotsesse. Elu teevad lihtsamaks mobiilsed lahendused, videotelefon (lisaks vastaja häälele saab infot tema näoilmest ja kehakeelest), mahukat ülekannet võimaldav andmeside. Üks lugupeetud klient ütles: ?Me avastame midagi sellist, mida me täna ei adu. Midagi on õhus.?q

Valdo Kalm pidas siintoodud ettekande 17. septembril Pärnu IKT-foorumil ?Visioonist lahenduseni?. Esinemiseks aitasid tal valmistuda mitmed tippjuhid: Erki Urva (Estonian Air), Hannes Astok (Tartu linnavalitsus), Aivar Rehe (maksu- ja tolliamet), Tiit Nuudi (Paulig), Cardo Remmel (Saku Õlletehas), Jüri Ross (Büroomaailm), Igor Rõtov (Äripäev), Joel Volkov (Tank) ja Erki Aavik (Werol Tehased).