Rohkem ettevõtlikkust!

Küllap on paljudel meist aeg-ajalt peast läbi lipsanud mõte teha oma firma ja alustada ettevõtjana. Idee jääb sageli ideeks, sest kaheldakse, kas ikka suudetakse läbi lüüa, kas äriplaan peab vett või kas teenustele või toodetele on turgu.

Ettevõtlusstatistika kinnitab, et neil, kes julgevad ette võtta, ka õnnestub. Alates 2002. aastast on Tallinna ettevõtlusameti poole pöördunud ettevõtlustoetuse saamiseks 504 inimest. Täna on neist välja kasvanud 112 uut tööandjat ja loodud 300 uut töökohta. Ettevõtete käive on keskmiselt parimatel 1,2 miljonit krooni ja kasum parimatel keskmiselt 100 000 krooni aastas. Ettevõtlustoetusega alustanud ettevõtetest jätkab ettevõtluses 80%.

Täna tähistab Tallinn esmakordselt ettevõtluspäeva, ühinedes üle-euroopalise ettevõtluspäevaga, mida tähistatakse Barcelonas, Stockholmis, Brüsselis, Helsingis, Berliinis, Liverpoolis jt Euroopa linnades. Ettevõtluspäeva eesmärk on teadvustada ettevõtluse positiivset vaimu, tutvustada ettevõtlusega seotud võimalusi ja näidata omavalitsuse toetavat rolli väikeettevõtlusega alustamisel. Mida rohkem on endaga hakkama saavaid inimesi, seda paremini läheb linnal või vallal tervikuna.

Töökohtade üldarvu taustal paistab positiivse trendina silma väikeettevõtete kasvav osakaal tööhõives, nt Tallinnas on kuni 20 töötajaga ettevõtete osakaal ligi 90%.

Otsuse väikeettevõtluse kasuks teeb tavaliselt inimene, kes veel on palgatöötaja, kuid kes näeb arenevas keskkonnas uusi ärivõimalusi, alguses kas või iseendale tööandjaks hakates. Ettevõtlikule inimesele, kes on valmis võtma vastutust ja riski, saab appi tulla kohalik omavalitsus, aidates kanda ettevõtlusega seotud kulutusi.

Igast linnakodanikust võib saada väikeettevõtja. Toon näiteks kolm edukalt startinud ettevõtjat. Üks neist on kokk, pakkudes toitlustusteenust ja -nõustamist, teisel ehitus- ja remonditöid pakkuv ettevõte ning kolmandal muusikaagentuur. Ettevõtlusamet toetas neid kolme kokku 194 680 krooniga. Alustanud nullist, pakuvad nad täna tööd 18 inimesele, käivet on neil 6,2 miljonit ja kasumit teenivad 283 000 krooni! Need kolm ettevõtet on selle aasta ettevõtlusauhindade nominendid edukaima startija kategoorias.

Omavalitsuste huvi ettevõtlust arendada on ilmselge: kuna nende eelarve on otseselt seotud maksumaksjailt ja ettevõtteilt laekunud rahaga, peaks omavalitsus tegema kõik endast sõltuva, et soodustada ettevõtluskeskkonna arengut.

Loogika on lihtne: iga väiksemgi perefirma, osaühing või FIE võib mõne aastaga kujuneda arvestatavaks tööandjaks ? iga uus või säiliv töökoht tähendab omavalitsusele sissetulekut, iga kaotatud töökoht või töötu väljaminekut.

Tallinn alustas väikeettevõtluse teadlikku toetamist 2002. aasta alguses, kui volikogu kinnitas väikeettevõtluse arendamisprogrammi 2002?2005. Aasta-aastalt on kasvanud nii ettevõtlusametisse pöördujate hulk kui ka ettevõtluse toetamiseks planeeritav eelarve. 2003. aastal toetas linn ettevõtjaid 3,9 mln krooniga, aidates kaasa 64 ettevõtja ideede teostamisele. Tänavu on taotlusi ligi 300, neist rahastatud 58 (2,9 mln).

Linn eelistab projekte, mis aitavad luua uusi töökohti, kus kavatsetakse pakkuda uusi tooteid ja teenuseid, võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid või arendatakse eksporti. Firmaloojatele pakuvad enim huvi stardiabi, nõustamis-, koolitus- ja praktikajuhendaja toetused ning sobivat töökeskkonda pakkuvad ettevõtlusinkubaatorid.

Ettevõtlikkus ja linna areng ei jää märkamata teistelegi. Tallinn uuris turistidelt, mille poolest erineb pealinn teistest Eesti linnadest. Traditsiooniliste emotsionaalsete väärtuste, nagu ?vanalinn? ja ?merelinn?, kõrval joonistusid välja märksõnad ?arenev?, ?võimalusterohke?. Seda seostati renoveeritud vanalinna, uusehitiste, hea soodsa teeninduskeskkonnaga. Turistid ei saaks imetleda renoveeritud linna ja nautida head teenindust, kui poleks ettevõtjaid, kes seda pakuvad.