Enne II maailmasõda võisid Eesti poliitikud ja ametnikud kiidelda mitte ainult riigisisese mõjuvõimuga, vaid ka oluliste osalustega kohalikes ettevõtetes. Näiteks Konstantin Pätsi lemmik oli Eesti kindlustusturu liider Eesti Lloyd, mille aktsiatest kuulus talle umbes veerand. Töötajaid pidi see firma palkama isegi Taanist.
- Kollaaži keskmes on Eesti Lloydi asutajad Konstantin Päts ja Georg Vestel, poliitik ja finantsist, Eesti Panga esimene direktor ning rahandusminister Pätsi valitsuses. Foto: muis.ee, коллаж Алена Ценно
Muistsed tornid ja müürid, kirikud, raekoda ja loss Toompea mäel on turistidele hästi tuntud Tallinna visiitkaardid. Vaevalt aga aimavad külastajad, et Eesti pealinn on ka üks maailma suurimaid puidust linnu. Täpset Tallinna puitmajade arvu on raske öelda, kuid umbkaudne hinnang on umbes 14 000 palkidest ja laudadest hoonet, mis on ehitatud alates 1890. aastast kuni 1940. aastateni. Aga kus on puu, seal on ka tuld. Lenderi majad, Tallinna majad ja individuaalprojektide järgi ehitatud eramajad – need kõik on kannatanud tulekahjudes, eriti ajal, mil ahiküte oli kütteprobleemile veel ainuke lahendus.
Seotud lood
Turistid kiidavad Tallinna vanalinna hubasust, keskaegset ilu ja hästi hoitud postkaardivaateid. Kuid selle kaardil on ka musti plekke – mahajäetud või kasutamata iidseid ehitisi. Delovõje Vedomosti selgitas välja, kellele lagunevad hooned kuuluvad.
Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.
„Ehitanud Efraim Lerenmann. 1927. aasta,“ seisab nüüdseks kunstiakadeemia vajadusteks ümber ehitatud Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal asuva tööstushoone endise peasissekäigu ees oleval mosaiikkirjal Tallinnas. See on üks väheseid meeldetuletusi Uurali laagrites hukkunud silmapaistvast juudi ettevõtjast, Eesti peamise suka- ja sokikaubamärgi isast.
Praegu Tallinnas mööda Paldiski maanteed sõites on raske mitte märgata suurt Mayeri ärikvartali silti. Kuid vähesed teavad, et moodsale äripargile ja kodukeemiat tootvale ettevõttele nime andnud tehas tekitas sajand tagasi ägedaid vaidlusi ja konflikte.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”