Ehitusvead kollitavad ka uuselamuid

Uute majade ehitusvead ilmnevad tavaliselt peagi pärast sissekolimist: üks tuba lihtsalt ei lähe soojaks, aknad tõmbuvad uduseks, lamekatus tilgub läbi. Vead algavad juba projekteerimise staadiumis, mil vale lahendus, tehnoloogia või materjal tulevase probleemi ette kindlaks määravad.

Jõgioja Ehitusfüüsika OÜ on analüüsinud paljude uute eramute ehitusvigu. ?Suurimad probleemid on tihti seotud puuduliku õhutihendusega, seda eriti puitkarkasselamute puhul,? nendib Endel Jõgioja. ?On ju selge, et kui tuuletõkkeplaat ja aurutõke ei ole tihe, puhub tuuliste ilmadega seina nendest kohtadest läbi. Väga sageli on selliseid vigu vanade majade katusekorruse väljaehitamisel, kus nurki on palju.?

Tüüpiliseks murekohaks on ka akende konstruktsioon ja paigaldus. ?Klaaspaketid on soojapidavad, ent paketi ja raami vahele tekib nii mõnigi kord kondentsvesi. Sellist probleemi on sagedamini tihedate plastakendega, kui õhuvahetus on väike ja niiskustase tõuseb,? selgitab Endel Jõgioja.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger tõi klaaside probleemkoha näiteks karastamata klaasist ühendusklaaspakettidega juhtunud õnnetuse: ?Et varjata vahelae ja põranda konstruktsiooni, kleebiti sisemisele klaasile osaliselt peale hallikas kile. Kile ja vahelae serva vahel praktiliselt pilu puudus, veelgi enam, selle vastu oli surutud klaasvill,? selgitab Õiger. ?Hoone päikesepoolse külje kile piirkonnas tõusis temperatuur üle kuuekümne kraadi, samas mõjus klaasile mineraalvilla surve. Nii juhtuski, et kilede ja klaaside taga oleva vahelae piirkonnas sisemised klaasid lihtsalt purunesid. Tegelikult ei oleks niisugust lahendust klaaspakketide puhul üldse kasutada tohtinud.?

Uute majade ehitusvigade põhjustajateks ongi sageli uued ehitusmaterjalid, mille õigeks kasutamiseks puuduvad kogemused: lahendust katsetatakse kellegi teise eeskujul.

Ehitusliku praagi sage põhjus on ka soojustusmaterjalide vale kasutamine: ?Nii mõnigi kord kasutatakse liiga kergeid soojustusmaterjale ja nii tekib soojustuses õhu liikumine, mis alandab soojapidavust,? ütleb Endel Jõgioja. ?Projektis peab olema märgitud, millist soojustust on kohane kasutada, muidu kasutab ehitaja odavamat, mitte tingimata paremat materjali. Mõnikord ta lihtsalt ei tea ning selgitab tellijale, et mida kergem soojustus, seda parem, kuigi niisugust reeglit ei ole ja lahendus on optimaalsuses.?

Telora E tegevdirektori Kalev Pikaru hinnangul saavad suur osa ehitusvigasid alguse juba projekti staadiumis: ?Projekteerimise pealt ei tohiks küll kokku hoida, pärast kannatab majaomanik ise. Võrreldes lõpliku kulutusega, on kulutused siin siiski marginaalsed,? ütleb Pikaru.

Pikaru hinnangul peaksid 90% tulevastest kuludest tegelikult juba projekti staadiumis paika saama, ei tasuks loota sellele, et ehitaja üleskerkivad küsimused lahendab. Esimene asi on paika saada insenertehnilised lahendused ja peaprojekteerija, see on kergem, kui projekteerimine käib läbi ühe tegija. Kui projekt valmis, tuleks sellele ka ekspertiis teha. ?Eksimused käivad paraku ikka mööda inimesi. Ka head tegijad võivad eksida,? nendib Pikaru.

Läbimõeldud ja detailne projekt aitab vältida vaidlusi ka materjalide kasutamise teemadel. Kui projektis pole märgitud, mis materjali täpselt kasutada, kipub ehitaja odavamat varianti kasutama. Pakutav kahhelkivi või soojustus ei pruugi aga enam olla tellijale vastuvõetav. Tekib küsimus, kes mida mõtles ja vaidlused algavad.

Sel aastal on tarbijakaitseametisse kokku laekunud 87 ehitusteenuseid puudutat kaebust, mille hulgas on nii kvaliteeti, kui ka tähtaegade eiramist ning muus osas lepingust mitte kinni pidamist puudutavaid probleeme.

87 kaebuse hulgas on nii majade ehitamist puudutavaid kaebusi kui ka väiksemate ehitustöödega, näiteks uste-akende paigaldamisega seotud probleeme.

Ehitisel ilmnevate vigade ja puuduste eest vastutab ikkagi ainult ehitaja, seda juhul, kui ehitusjärelevalve on vigadega objekti vastu võtnud ning vead ilmnevad pärast sisse kolimist. Seda, kas tegemist on praaktööga, poolikult teostatud tööga või on probleem tingitud sellest, et tööde loetelust ei ole pooled üheselt aru saanud, saab hinnata igast konkreetsest juhtumist lähtuvalt.

Mis puutub nn vigade aegumisse, siis siinkohal saab rääkida ehitise garantiist. Ehitise garantii on ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingutingimustele ja kõik garantii kestuse ajal ilmsiks tulevad ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja omal kulul mõistliku aja jooksul.

Vastavalt ehitusseadusele on garantii kestuseks kaks aastat ehitise üleandmise päevast.