Automehaaniku kogemustega tippjuht

Kui hea õpilane Te koolis omal ajal olite? Sain hakkama. Esirinnas ma küll ei olnud. Mul oli erinevaid hobisid ja ma ei jõudnud niipalju õppimisse süveneda, kui oleks tarvis olnud. Võimete taha asi ilmselt ei jäänud.

Õppisite TPIs masinaehitustehnoloogiat. Milline oli Teie esimene töökoht? Esimene töökoht oli Eesti Reklaamfilmis. Tegelik töö oli seal seotud ERF-Mobile?i ralliklubiga. Klubis oli hulk ralliekipaa e ja kaks neist olid NSV Liidu koondise liikmed. Ma olin ühelt poolt korraldaja ja teiselt poolt NSVLi rallikoondise mehaanik. Tegelikult oli see autoremondiluksepa töö, mis vajas natuke rohkem mõtlemist.

Mida saite kaasa TPI õpinguperioodist, mida tänaseni kasutate? Selleks, et üldse tol alal Tehnikaülikoolis käia, pidid olema tugev isiksus ning endaga hakkama saama. Mul oli palju kõrvalhuvisid ning selle kompromissi leidmine, et mõlemal pool hakkama saada, oli väga tähtis. Ma arvan, et organiseerimisoskus oli üks ja teiseks erialased teadmised. Elus läbilöömise oskus ja endaga hakkama saamise oskus on ja jäävad kindlasti primaarseteks.

Olete tänaseks 15 aastat autonduses töötanud. Kuidas olete ikka leidnud motivatsiooni, et ühele valdkonnale kindlaks jääda? Kõige rohkem on see nõudnud enese motiveerimist, et miks niikaua ühes valdkonnas olla. Mul on kindlasti olnud kriisimomente, et vastata endale esitatud küsimusele: miks? Motivatsiooni leidmisel on kindlasti kaasa aidanud need inimesed, kellega koos alustasime.

Mis tekitab kõige enam rutiini? Kuidas sellest üle olla? Rutiinsus tekib sellest, et needsamad probleemid käivad ringiratast ja tulevad uuesti tagasi. Õnnestumiste järel tekib jälle uus ind.

Kuidas läks teil oma äri alustamisega? Kooperatiiviajastul hakkasin pakkuma autode remondi ja hoolduse teenust ning sportlastele ehitama rallispordikäigukaste. Areng oli üsna kiire, juba kui me tööd alustasime, oli selge, et Vene päritolu autodega pole mõtet pikalt tegeleda, et varem või hiljem see töö saab otsa. Esimese aasta lõpuks oli tööl juba neli inimest. 90ndal aastal hakkasin juba ka Nissaniga tegelema. ASi Nissan Balti asutasime 1992. aastal.

Mis on Teie peamine erinevus ajal, kui juhitööd alustasite, võrreldes praegusega? Algusaastatel toimus juhtimine intuitiivselt. Ma juhtisin oma parima nägemuse järgi, mitte juhtimisreeglite järgi teooriale tuginedes. Ettevõtte suurenemisel hakkas see vähem otstarbekaks osutuma ja tuli pöörduda traditsiooniliste meetodite juurde. Tuli teha selged tööjaotused ja rollid. Täna tuleb ikka süsteemselt juhtida.

Kas olete juhtimist eraldi õppinud? Juhi amet on tulnud praktilise töö käigus. Olen tähelepanelikult jälginud, mismoodi seda teised teevad.

Teie ettevõttete grupis, kuhu kuulub kokku üksteist ettevõtet, on täna hõivatud 160-170 inimest. Kui oluliseks peate oma töötajatega suhtlemist? Pean seda väga oluliseks kõikidel tasanditel. Mind on tihti süüdistatud, et ma sekkun liigselt. Aga kuna ma olen nullist ehitanud üles Fakto Grupi, millele nüüd oleme juurde ostnud veel kaks ettevõtet, siis ma tunnen ettevõtteid üsna detailselt ning ma tahan ja oskan kaasa rääkida.

Mis on Teile andnud tõuke pidevaks arenemiseks ja laienemiseks? Ma avan, et väiksed kordaminekud ja saavutused on need, mis tiivustavad püstitama uusi eesmärke. Tänu laienemisele pole meie ettevõte alati suutnud eesrinnas olla. Täna oleme aga oma laienemise mõneks ajaks sooritanud ning nüüd on uueks eesmärgiks saada uuesti esirinda.

Millised iseloomujooned teid juhina toetavad? Kindlasti tahan ma väga head tulemust. Ma olen suhteliselt nõudlik enda ja teiste suhtes. Kui me midagi teeme, siis ikka parimal viisil mida me oskame. Sihikindlus on ka üks joon, mis on mind aidanud. Kui olen otsustanud midagi saavutada, siis ma mingil juhul ei otsusta seda ümber. Kui ma olen otsustanud ühe asja ära teha, siis ma niikaua teen kuni see tehtud saab. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.

Kindlasti olen ma ka kiire otsustaja. Intuitiivsust on ka vaja ja valdavalt pole see mind alt vedanud. Vaist on mulle abiks siiamaani.

Kas juhiks on võimalik õppida teie arvates? Juhiks on võimalik õppida, aga selleks on tarvis teatud eeldusi ja kogemusi. Et erinevat tüüpi inimestega läbi saada, on vaja väga palju kompromisse teha. Tuleb eristada tähtsate ja kiirete asjade hulgast väga tähtsad ja pakilised.

Inimeste tööle motiveerimiseks, tuleb end tema asemele mõelda ning aru saada tema maailmavaatest.

Kui palju olete oma tööelus kadedust kogenud? Teatud perioodidel on kadedust väga palju olnud. Täna on seda oluliselt vähem. Eks teatud hetkel pandi minu tugevus proovile, et kui tugevad nad siis on ja kasutati igasuguseid võtteid.

Mida peate enda kõige suuremaks saavutuseks? Fakto Grupi loomine ning arengus hoidmine ongi minu kõige suurem saavutus. Ralliperioodi jooksul pean ma suureks saavutuseks, et me oma meeskonnaga töötasime välja ja juurutasime viiekäiguliste sportkäigukastide tootmise. Parimatel aegadael valdav osa rallit sõitvaid ?Lada?sid kasutasid neid ning ka Soome ?Lada?ga rallisõitjad.

Kuidas olete endale meeskonnaliikmed valinud? Üks kriteerium on vaieldamatult professionaalsus. Edasi tulevad inimlikud kriteriumid nagu ausus, läbipaistvus, hea suhtlemisoskus ning teistega arvestamine, sest meil puuduvad intriigid.

Kas on lihtne leida autofirmasse töötajaid? Elu näitab, et ei ole. Kui vaadata seda autofirma seisukohast, siis on olemas teatud inimeste grupp, kes on kümme aastat sel alal töötanud ja kes vahete-vahel liiguvad. Järelkasvu on suhteliselt vähe.

Kas on teil tulnud läbida ka raskemaid perioode? Tagasilööke on ikka olnud, 1997/98 oli turu langus, mis kõiki mõjutas. Eks meiegi käisime need rasked aastad läbi. Kuid minu ettevõtja aastate juures pole ma ühtegi aastat kahjumis olnud.

Kas teil on iseloomulikke veidrusi? Ma olen alati soovinud haarata kõike uuendusi. Mulle meeldib omada uusi asju, alates viimase sõna arvutist viimase sõna telefonini.

Mis autoga Te sõidate? Olles tööl autofirmas vahetan autosid tihti, kuid praegu on mu lemmikuteks Nissani Infiniti FX 35 ja Fiati kontsernis toodetud Lancia Thesis.

Mis on teie praegune väljakutse? Meil on Faktos viie aastane arengukava kuhu me tahame jõuda. Strateegia on olemas ning me igapäevaselt korrastame oma juhtimisstruktuure. Juhtimine ja struktuuride korrastamine on number üks, et saavutada silmnähtav hüpe. Siiamaani me oleme pidevalt ülespoole lainetanud, kuid nüüd soovime teha suuremat tõusulainet.

Kas juhi roll on vahel liigselt pingutav, sest tuleb end jälgida ka tööst vabal ajal? Ma pole end kunagi ülemuseks pidanud. Ma löön firma üritustes kaasa nagu iga teinegi. Kuid igas olukorras tuleb endale aru anda, et end kompromiteerida ei või. Olen lapsepõlvest kaasa saanud korraliku lastetoa, mis aitab iseendaks jääda, kuigi see pole alati kerge olnud.

Kuidas ja mille abil taastute? Hobid ikka. Neid on kohati liigagi palju: merendus, lendamine, suusatamine,rattasõit. Täna on esimene hobi merel kaatriga sõitmine ja sellega reisimine. Hobid on vajalikud selleks, et end välja elada. Näiteks lendamise ajal ei tohi ühtegi kõrvalmõtet olla, sest seal eksimisruumi pole, täpselt samuti on tormisel merel kaatriga sõitmisel.

Ma kindlasti ei taha perekonda ja sõpruskonda ohverdada töö nimel, täna enam mitte. Kui vaatan mõne ülieduka Eesti ettevõtja peale, kelle tulemus teeb kadedaks, aga teiselt poolt kui ma tean milline on tema pereelu, siis ütlen, et nii pole ma valmis elama. Ma pole pere arvelt niipalju valmis ja võimeline tööd tegema.

Milline on teie nõuanne noorele algajale juhile? Rohkem kompromisse. Elu nõuab kompromisse, selleks, et saavutada tuleb anda. Juhtimisalane eriharidus on vajalik, mida mina pole saanud endale võimaldada.

Kohe ei pea aga tippjuhiks hakkama -teoreetilised oskused on möödapääsmatud, aga ka praktilised oskused ja pagas on see, millele toetuda.

Millises juhtimisalases valdkonnas vajate ise veel täiendamist? Ma tunnen, et inimeste tundmisest ja nende tööle motiveerimisest jääb mul vajaka. Sellest kui käsuliinid on paigas, sellest ei piisa. Loovus ja hea suhe kollektiivis on väga tähtsad.

Kes on teie mõistes hea juht? Hea juht on kui abistav treener. Sa mitte ei nõua, vaid annad järje kätte, aitad asjaga algust teha keeruliste probleemide lahendamisel. Alguse tegemine on tihti ju väga raske. Nõustamine, abistamine, toetamine on väga olulised,aga sealjuures nõudlikkust ei tohi ära unustada. Kõigile peab jääma vastutus oma kohustuste ees.

Mis autonduses lähiajal toimub, millised on uued suundumused? Vajadus pidevaks kulude vähendamiseks nõuuab müügilogistika pidevat parandamist. Jaemüügi ettevõtete osatähtsus suureneb ning maaletoojate roll omakorda väheneb. Usun, et autoäri Eestis ja teistes Balti riikides koondub suuremate autokontsernide kätte, neid saab olema alla kümne.

Tugevad brändid suudavad saavutada eksklusiivse müügi, kuid nõrgemad brändid pannakse ühte patta nagu täna on juba näha. Pigem hakkab tööle internetimüük kui autokaubamajad, ma arvan.

Tarbijad muutuvad järjest säästlikumaks, see kajastub erinevate segmentide müüginumbrites. Auto valikul saavad määravaks ka rohkem inimese vaba aja veetmise viisid. Kasvab mahtuniversaalide ja maasturite osatähtsus. Teiselt poolt on juba sellel aastal kolandiku võrra suurenenud väikeautode osatähtsus. Ka Eestis on auto muutumas luksusasjast liikumisvahendiks!

Millest unistate? See on pooleaastane töölt eemalolek. Siis oleks mul aega ka teiste ettevõtlusvaldkondadega tegeleda, saaksin eemalseisjana hinnata tehtut, vabaneda tekkinud rutiinist ning laadida end uute ja värskete mõtetega.

Seda pole ma saanud veel siiani endale lubada, kuigi ma töötan selle nimel.

Kui vaadata Eesti tippjuhte, kes pole nii väga omandusega seotud, siis nad vahepeal peavadki sellist vahet, et ennast laadida.

Leho Siimsen on ääretult meeldiv ja selge inimene ning ta on mees pikaajalise nägemusega. Ta teab täpselt, kuhu läheb ega tee lühiajalisi tormakaid liigutusi, vaid investeerib pikaajalistesse suhetesse.

Temasse on midagi jaapani kultuurist külge jäänud just inimestest hoolimise ja suhtlemise külje pealt. Fakto Grupiga ja Nissan Balti ASiga on meil pikaajalised koolitussuhted ning Leho Siimsen on käinud päris mitmetel meie juhtimiskoolitustel.