Kas hoogne laenamine halvendab maksekäitumist?

Värske Krediidiinfo maksehäirete statistika näitab eestlaste maksehäirete kasvu. On ju eelmise aastaga võrreldes maksehäirete arv suurenenud 31% ja kehtivate maksehäirete kogusumma on 541 miljonit krooni.

Kas neist arvudest lähtudes saab teha põhjapanevaid järeldusi majapidamiste kindlustunde või rahalise olukorra kohta? Kas maksehäirete statistika ja kommertspankade hoogsa laenuandmise vahel valitseb mõni märgatav seos? Arvan, et mitte.

Maksehäireregistri võlgnike arvu suurenemine ei tähenda seda, et üha suurem osa eestlasi otsustab Suurbritannia elanike eeskujul oma arveid õigeaegselt mitte maksta.

Pigem tuleb kasv ettevõtete aktiivsemast osalemisest registri täiendamisel, sest Krediidiinfo andmebaasi ei kasuta enam mitte ainult suurettevõtted ja pangad, vaid üha enam lisandub ka keskmise ja väiksema suurusega ettevõtteid. Seega suureneb registri usaldusväärsus ja kasutegur.

Krediidiinfo andmebaasi ja ka teiste riikide maksehäirete registritesse satub tavapäraselt kõige enam just kommunaal- ja telekommunikatsiooniettevõtete kliente.

Kahjuks ei selgu Krediidiinfo statistikast täpne maksehäirete struktuur ehk see, kui suure osa registrist moodustavad näiteks pankade poolt väljastatud eluaseme- ja tarbimislaenude kliendid ja kui suure osa teiste krediteerijate kliendid. Samas on vähetõenäoline, et just pangad ja liisingufirmad on maksehäirete kasvule hoogu juurde andnud. Seda kinnitab Eesti Panga statistika, mis näitab, et tähtajaks tasumata ehk halbade laenude osakaal on pankade koondlaenuportfellis aastate lõikes püsivalt vähenenud.

Kui 2003. aasta septembris moodustas maksetähtaja enam kui 60 päeva ületanud laenude jääk koondportfellis 0,75% (453 miljonit krooni), siis selle aasta septembris oli näitaja 0,47% (400 miljonit) ja 1999. aasta septembris lausa 3,62%. Seega võib väita, et pangaklientide maksekäitumine paraneb jõudsalt ja on täna eeskujulikul tasemel. Korrektset maksekäitumist soodustab Eesti eraisikute madal laenukoormus, mis moodustas 2003. aastal 16,6% SKP-st.

Stabiilne majanduskeskkond on pankadel võimaldanud pakkuda oma klientidele soodsamaid laenutooteid. Väljastatud laenude koguarvu kasv ei suurenda automaatselt halbade laenude osakaalu kasvu. Igale laenutaotlusele läheneb pank individuaalselt.

Laenuandmise otsus tehakse kõiki riskifaktoreid arvesse võttes. Halva maksekäitumisega klientidele pangad kergekäeliselt laenu ei anna. Üksiku maksehäire esinemine ei välista samas laenuandmist, sest arvesse võetakse ka taotleja maksehäirete sagedust ja maksmata summade suurust.

Maksehäirete registril on ennetav roll, sest inimene on teadlik, et kohustuste mittetäitmisel jõuab tema nimi registrisse ja ta võib krediidist ilma jääda. Maksehäirete registri olemasolu on kindlasti aidanud kaasa sellele, et näiteks nii Hansapanga kui ka Ühispanga eluasemelaenude portfellis moodustavad halvad laenud tublisti vähem kui 1%. Eestlaste maksekäitumine tervikuna on teiste riikidega võrreldes siiski kehvemas seisus. Äripäev avaldas 18. juunil krediidikorraldusfirma Intrum Justitia kontserni rahvusvahelise maksekäitumise uuringu tulemused, millest selgub, et võrreldes Euroopa maadega üldiselt nõutakse Eesti ettevõtetelt ja tarbijatelt inkasso korras sisse ligi 10% rohkem arveid. Eestis laekub inkasso korras 12,7% arvetest, Euroopas tervikuna tuleb inkasso korras sisse nõuda vaid 3% arvetest.

Samast uuringust lähtub ka siiski üks positiivne asjaolu. Eestis viivitatakse makse tasumisega keskmiselt üheksa päeva, kuid Suurbritannias 25, Belgias 23 ja Itaalias 21 päeva. Ka on Eestis maksehäireid Läti ja Leeduga võrreldes tunduvalt vähem.

Krediidiinfo poolt avalikustatud maksehäirete aruandes nimetatud maksehäirete kogusumma moodustab siiski vaid 0,4% Eesti 2003. aasta SKP-st. Lisaks sellele viitab Krediidiinfo statistika eestlaste paranevale maksekäitumisele: kuigi eelmisel aastal suurenes maksehäirete arv 31%, siis samas lõpetatud maksehäirete arv suurenes 59%.

Krediidiinfo pakutav maksehäirete register korrastab turgu. Krediteerijad on teadlikud isikutest, kes ei täida korrektselt oma kohustusi. Registri olemasolu on positiivne just korralikele klientidele, sest neile saab pakkuda soodsamaid tingimusi.