Eesti eluasemelaenu intressid on langenud Põhjamaade tasemele

Keegi ei soovinud turuosa kaotada, mistõttu tehti soodustusi ka oma marginaali arvel. Näiteks Hansapanga intressimarginaal on kahe aastaga langenud 1 protsendipunkti võrra. Balti riikide suurima rahamasina kasum suureneb sellest hoolimata, sest mahud kasvavad. Hansapanga passiva poolel hakkab silma arvelduskontode jääk, mis moodustab poole võõrkapitalist. Arvelduskontodele makstav intress on aga nullilähedane. Seega teenib pank kasumit ka väga madalate intressidega.

Aastaid tagasi ei osanud keegi sellist olukorda laenuturul ette näha. 2000. aastal suudeti Venemaa kriisist lõplikult toibuda, majanduses algas uus tõusutsükkel, mis kajastus ka langevates intressides. Pankadest oli võimalik laenu saada 7?8protsendilise intressiga.

2002. aastal andsid Eesti majandusarengule hoogu juurde kutse NATOsse ja Euroopa Liitu. Laenuraha muutus odavamaks, intressid on alanenud kuni tänase päevani. Hoolimata keskpanga hoiatustest on laenubuum võtnud järjest suuremaid pöördeid. Tänu odavale laenurahale on märkimisväärselt kerkinud kinnisvarahinnad.

Olles läbi elanud börsibuumi ja sellele järgnenud krahhi, näen põhjendamatut optimismi ka kinnisvara soetamisel. Laenuintresside tõustes nõudlus kinnisvara järele väheneb ja hinnalangus võib olla väga kiire. Paljud on ennast lõhki laenanud ja satuvad seetõttu raskustesse.