Soldat polnud veel magama jäänud, kui üksteist noort meest tuppa tulnud lisaks vanale peremehele. Siis tulid kõik kaksteist tagatuppa, puumõõgad käes. Tagatoas oli üks väikene potikene mingisuguse vedela kraamiga ja kõik läksid sinna poti juurde ja kastsid oma näpuotsa sinna sisse. Ja selle peale läksid nad kohe viuh ja viuh aknast välja. Soldat pani seda imeks ja läks akna peale vaatama, kuhu nad siis läinud, ja nägi, et nad kõik olid üles taeva peale läinud ja seal taplema hakkasid, nii et valgusejutid taga, mida meie mõnikord virmaliste vehklemisena näeme.
Soldat seda nähes pannud ennast ka ruttu riidesse, võtnud oma mõõga, kastnud oma näpu ka sinna potti ja läinud välja nende järel ja vaata imet ? soldatil olnud ka see võimus, et ta üles taeva alla nende hulka saanud. Soldat hakanud oma raudmõõgaga taplema. Küll tulnud need kaksteist meest kõik tema kallale ja tahtnud teda surnuks lüüa, aga soldat keerutas oma raudmõõgaga kolm-neli ringi ja löönud mitmel käed otsast maha. Selle peale põgenenud need kaksteist meest soldati eest ära. Soldat läinud tagasi jälle oma öökorterisse. Hommikul riielnud majaperemees küll temaga: ?Meie olime puumõõkadega ja sina tulid raudmõõgaga. Ega puumõõk siis mingi tapmisriist ei ole.?
Sellepärast on küünlakuu tänapäevani kõige lühem, et soldat teda kõige enam oma mõõgaga haavas.
Taevaste asjade pilkamise eest karistatakse karmilt. Igaüks teab vist seda, et sõrmega ei tohi kuud näidata, sest sõrm kuivab ära. Virmaliste veheldes keelati varem isegi suuremat lärmi teha. Ühes Juhan Aikio räägitud lapi muinasjutus kahest vennast aga hakkab ennasttäis vend päikest, kuud ja tähti pilkama. Sellest sünnib igasuguseid õnnetusi, millest ta õppust ei võta. Kui virmalised hakkasid vehklema, siis võttis noorem joiata:
Virmalised jooksevad, lip, lip, lip,rasvad suus, lip, lip, lip,vasar otsa ees, lip, lip, lip,kirves seljas, lip, lip, lip
Ta vend keelas teda, aga ta hakkas ikka kõvemini joigama. Siis hakkasid virmalised hirmus tugevasti vehkima, nii et ragisesid vastu lund nagu vastu kõva nahka. Vanem ronis kummuli ree alla, aga virmalised lõid noorema maha ja põletasid ta kasuka ära. Siis sõitis vanem edasi raske meele ja leinas südamega oma venna pärast.
Sellepärast on praegugi vanade laplaste hulgas selline usk: ei tohi võtta virmalisi pilgata, et virmalised tigedaks ei saaks ega sind ära ei võtaks ega põletaks. Selle poisi surnukehagi läks kaduma.
Füüsikaliselt vaadates on virmalised seotud päikesetuulega: Päikese pinnalt eraldub peamiselt elektronidest ja prootonitest koosnevat plasmat. Kuigi päikesetuulega liigub Päikese pinnalt eemale palju energiat, jõuab Maani sellest vaid üsna tühine osa, mis soodsatel tingimustel võib tekitada virmalisi.