Hea ühingujuhtimise tava aitab investorit

Hea ühingujuhtimise tava (corporate governance) on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem. Selle eesmärk on saavutada tõhusamalt kõigi puudutatud isikute kokkulepe.

Eestis on ühingute juhtimine küll reguleeritud mitmetes seadustes, börsi reglemendis, põhikirjades ja ühingute sisemiste reeglitega, kuid ühtset kirjutatud hea ühingujuhtimise tava ei eksisteeri.

Eesti äriühinguõiguse tala on 1995. aasta äriseadustik. Nimetatud seadus on loonud äri tegemiseks hea raamistiku. Äriseadustiku nõrgaks küljeks on üldsõnalisus ning börsiettevõtete eripära arvestamata jätmine.

Börsiettevõtete head ühingujuhtimist sätib 1996. aasta Tallinna börsi reglement. Selles käsitletakse üsna põhjalikult äriseadustikus täpsustamata küsimusi. Teisalt, reglemendis on aspekte, mida üldse ei käsitleta: näiteks üldkoosoleku läbiviimisega seonduv, nõukogu ja juhatuse omavahelised suhted jms. Euroopa Komisjon on asunud uuendama Euroopa äriühinguõigust. Komisjon avaldas selle aasta sügisel mitmete head ühingjuhtimist puudutavate õigusaktide ja soovituste eelnõud.

Nendega soovitakse täpsustada börsiettevõtete iseseisvate nõukogu liikmete tegevust, paremini avalikustada juhtkonna tasustamist, lihtsustada aktsiakapitali muutmist, võimaldada kaugsidevahendite abil lihtsamalt teostada aktsionäriõigusi, suurendada juhtkonna vastutust finantsaruannete õigsuse eest jmt. Üldise suundumuse kohaselt soovitakse, et avalikud ettevõtted avaldaksid oma majandusaasta aruandes, millisest kirjalikust hea ühingujuhtimise tavast nad lähtuvad.

Kirjalik hea ühingujuhtimise tava muudab emitendi juhtimise investorile arusaadavamaks ja võimaldab paremini teostada aktsionäriõigusi.

Finantsinspektsioonil ja Tallinna börsil on kavas kirjaliku hea ühingujuhtimise tavana koondada ning avalikustada teatud põhimõtted ja käitumisjuhised börsiettevõtetele. Ühelt poolt looksid need investoritele läbipaistvama ja teiste emitentidega enam võrreldava ühingujuhtimise ning teisalt aitaksid ettevõtjate juhtorganeid juhtimise korraldamisel.

Selged avalikus-tamis- ja juhtimisnõuded on aluseks teadlikule investeerimisotsusele. Investorile on mõistetav, millistest täpsetest aktsionäride huve arvestavatest reeglitest ühingu juhtimisel lähtutakse ja millistest mitte. Kirjalik hea juhtimistava on aluseks eelkõige äriühingu huvidest lähtuvale juhtimisele ja aitab lahendada huvide konflikte ning vältida huvigruppide liigset survet äriühingu juhtimisel. Piisava täpsusega ja seadusi toetavad reeglid võimaldavad kohtutel paremini lahata seaduse mõtet ning seeläbi väikeaktsionäre ja teisi samalaadseid huvigruppe tõhusamalt kaitsta.

?Täida või selgita? põhimõte võimaldab investoril paremini valida oma riskiprofiiliga sobiva börsiettevõtte.

Hea ühingujuhtimise reeglite täitmist kontrollitaks nn täida või selgita põhimõtte rakendamisega. Täida või selgita põhimõte seisneb börsiettevõtte avalduses, kas ja millisel määral hea ühingujuhtimise reegleid täidetakse. Börsiettevõte peab üksikasjalikult põhjendama reegli täitmata jätmist. See võimaldab investoril kaaluda, kas ta soovib investeeringut ettevõttes hoida või valida enda väärtustele sobivama investeerimisobjekti.