- OMX Baltic−0,05%298,45
- OMX Riga0,71%864,41
- OMX Tallinn0,12%1 951,81
- OMX Vilnius−0,37%1 149,67
- S&P 5000,48%5 431,69
- DOW 300,3%40 644,47
- Nasdaq 0,52%16 918,28
- FTSE 1001,41%8 249,12
- Nikkei 2250,84%34 267,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,13
- OMX Baltic−0,05%298,45
- OMX Riga0,71%864,41
- OMX Tallinn0,12%1 951,81
- OMX Vilnius−0,37%1 149,67
- S&P 5000,48%5 431,69
- DOW 300,3%40 644,47
- Nasdaq 0,52%16 918,28
- FTSE 1001,41%8 249,12
- Nikkei 2250,84%34 267,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,13
Avalikkuses on palju räägitud riigi poolt majandussektori ülereguleerimisest. Paljuski on selline kriitika õigustatud. Samas on inimkeskse ühiskonnas ja ELi ühisturu toimimise tagamiseks uute regulatsioonide tekkimine paljuski paratamatus.
Küll on aga tähelepanuta jäänud see, et riigi kohustused ei lõpe uute regulatsioonide kehtestamisega. Kui mõni regulatsioon osutub hädavajalikuks, siis peab riik – ausa konkurentsi säilitamiseks – tagama selle regulatsiooni täitmise üle tõhusa järelevalve. Ülereguleerimisest hullemgi ongi nimelt olukord, kus ülereguleerimisega kaasneb puudulik kontroll regulatsioonide täitmise üle.
Reguleeritud valdkonna (nt finantsidud) tõhusa järelevalveta jätmine tähendab sisuliselt riigi poolt ebaausa konkurentsi olukorra seadustamist. Regulatsioone järgivad ausad ettevõtjad kannavad uute regulatsiooniga tulevalt lisakulutusi ja alluvad otseselt mõnele järelevalve asutusele.
Siiski jääb mõnikord järelevalve asutuse fookusest välja lai hall ala, kus mõned turul tegutsejad uutest regulatsioonidest mööda vaatavad ja saavutavad sellisel moel ebaausalt konkurentsieelise. Selline olukord pidurdab innovatsiooni ja pärsib ettevõtjate tehtavaid investeeringuid ning välisinvesteeringuid.
Ei saa väita, et nt politsei ei tegutseks üldse rikkujate suhtes (eriti siis, kui keegi on tarbijatele suure kahju juba tekitanud) ja näiteks finantsinspektsioon avaldab regulaarselt tarbijatele oma veebis hoiatusteateid loakohustuseta tegutsejate suhtes.
Eraldi väärib tunnustust finantsinspektsiooni poolt innovatsioonikeskuse asutamine, sh regulatiivse liivakasti pakkumine uudsete lahenduste testimiseks, mis aitab heas mõttes innovatsiooni ohjata.
Aus konkurents ja selle kaksikvend tõhus järelevalve ei ole aga kindlasti vaid tarbijatesse puutuv küsimus. Küsimus on tihti turu enda toimivuses. Põhivastutus lasub siinkohal üheselt riigil.
Sellise kohustuse paneb riigile üheselt Eesti Vabariigi põhiseaduses §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse tähendab mh ka seda, et riigi kohustuse hulka kuulub õigusliku raamistiku loomine, mis tagaks ausa konkurentsi ja tõhusa kaitse valemängijate vastu.
Riigikohtu üldkogu on selgitanud oma otsuse nr 3-4-1-2-13 ettevõtlusvabaduse olemust järgnevalt: „Põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadusel on mitu tahku. Ühest küljest tagatakse sellega igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel.“
Riigi vastutuse erijuht
Mis oleks siis praegu täiendav õiguslik kaitse loakohustusega reguleeritud turul tegutsevale ettevõtjale? Pakun selleks välja konkreetse seadusandlikku initsiatiivi.
Hetkel kuum
Riiki tõhusamale järelevalvele suruv lahendus oleks näha riigivastutuse seadusesse selleks puhuks ette riigi vastutuse erijuht.
Sellisel juhul kohustuks riik hüvitama loakohustusega isikule kahju, mis põhjustati avaliku võimu kandja poolt loakohustusega isiku tegevusvaldkonnas järelevalve korraldamise kohustuse olulise rikkumisega, kui selle järelevalve kohustuse täitmata jätmisega on tekitatud loakohustusega isikule majanduslik kahju ja kahjustatud konkurentsi.
Sellisel juhul tekiks turuosalisel õigus nõuda riigilt sisse kahju, mis on turuosalisele tekkinud nt mõne hõlptulu lootva valemängija tegevusvaldkonnast piisavalt kiire kõrvaldamata jätmisega.
Samas ei tohi ära unustada, et riik peab hoolitsema selle eest, et kui keegi soovib loakohustusega reguleeritud turule siseneda, siis tal oleks riigi poolt piisavalt tõhus tugi, et kehtestatud regulatsioonid ja tõhus järelevalve ei muutuks omakorda konkurentsi pärssivaks tõkkeks.
Hea algus oleks regulatsioonidega paremaks toimetulemiseks kohandatud tehnoloogiliste vahendite vaba pakkumine. Näiteks AI-ga võimestatud juturoboti tugi loa taotlemise protsessis või selle tugi reguleeritud turul õigusaktide rägastikus paremaks navigeerimiseks.
Kui riik kukub ausa konkurentsi tagamisel läbi, tähendab see konkurentsimajanduse taandumist ja monopolide vohamist. Ühiskondlikule tasemele oma siirded ajades võib see viia oligarhiani, mille peamine vaenlane kipub praktikas olema juba demokraatlik õigusriik ise.
Seega ei ole rohujuuretasemel ausa konkurentsi ja vaba turu toimimise tagamine, mis peab hõlmame ka tõhusat järelevalvet, kaugeltki mitte ainult majanduse küsimus.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Fond teeb S&P 500-le silmad ette
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele