Novembris ületas laenujääk 90 miljardi krooni piiri. Laenude maht on viimase aasta jooksul kasvanud oluliselt kiiremini kui hoiusete maht.
Novembris oli pankade laenujääk 90,18 miljardit krooni, samas hoiuste maht ulatus ligi 62 miljardi kroonini. Seega on iga hoiustatud krooni kohta võetud 1,45 krooni laenu. Olukord teeb ettevaatlikuks, kuid ilmselt suureneb lähiajal vahe laenude ja hoiuste vahel veelgi. Viimase aasta jooksul on laenujääk kasvanud 41 protsenti, samas hoiuste maht on suurenenud 16 protsenti. Paratamatult peavad pangad kaasama vahendeid välisriikidest, et rahuldada laenusoove. Üha enam soovivad laenu võtta eraisikud, kes kasutavad raha peamiselt eluaseme soetamiseks. Soodsad laenutingimused on kinnisvarahinnad kõrgustesse tõstnud.
Madalate intresside juures on üsna loomulik, et soov laenu võtta on suurem kui soov raha hoiustada. Kui arvestada veel inflatsiooni mõju, siis on hoiuse reaaltootlus negatiivne, seega raha ostujõud väheneb. Laenuvõtjale on aga inflatsioon positiivne, lisaks on eraisikul võimalik makstud intressidelt tulumaks tagasi saada.
Kui laenuintressid peaksid tõusma, siis annab see ilmselt tunda kinnisvaraturul. Kui praegu on soodsate intresside tõttu eluasemete hinnad laes, siis laenu kallinedes on oodata kinnisvarahindade langust.
Laenu ja liisingutabelid on esitatud PDF formaadis, kui Teie brauser ei toeta seda formaati soovitame installeerida siit oma arvutisse
Adobe Acrobat ReaderSeotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.