Säästmine käigu põrgu. Kõik hoopis laenu võtma!?

Hansapanga Grupi juhi Indrek Neivelti intervjuu eilses Postimehes lööb oma otsekohesusega lausa pahviks. Pangajuhid, Neivelt nende seas, on ju tavapäraselt manitsenud säästlikkusele. Nüüd on Balti riikide suurima panga eestvõttel aplombiga kannapöörd laenamisele.

Äripäevale on Indrek Neivelti otse­kohesus sümpaatne, sest panga sõnad ja teod laenude turuosa (tagasi)võitmisel lähevad kooskõlla. Sõltumata sellest, kas tulevik näiteks Eesti kinnisvara­turul on hele või tume.

Tsiteerigem: ?Laenamine sobib lipukirjaks nii tarbijale kui ka ettevõtlusele. [?] Säästmise kasvu pole oodata, sest kõik on vaja üles ehitada ning iga asja napib.? Prohvetlikud sõnad.

Neiveltil on õigus selles, et eraisikute ja ettevõtete laenukoormus samade laenutingimuste juures vaevalt et väheneb. Neivelt on julge, kuna ütleb selle sõnaselgelt välja. Ühtlasi annab see uutele potentsiaalsetele laenuklientidele positiivse signaali, et nad on Hansapanka oodatud.

Teisalt, mida suurem ja universaalsem üks kommertspank on, seda suurem on tema tulude struktuuris intressitulu osakaal. Suur pank ? Eesti ja Balti riikide mastaabis Hansapank seda on ? teenib eelkõige laenudelt.

Tõenäoliselt ei suuda Hansapank endale andestada, et ta Nordea algatatud laenuralliga kohe kaasa ei läinud. See võimaldas väiksematel pankadel laenuturu hõivamisel edu sisse teha. Seda taktikalist viga on Hansapank sunnitud tänaseni parandama, mis iseenesest on laenukliendile soodne perspektiiv. Tõsi, pigem win-win olukord, sest ka panga tulud suurenevad.

Ent kui pangajuht ütleb, et säästa pole mõtet, kas ta siis ei soovigi, et kliendid oma säästetud raha pangas hoiavad? Nii jääksid panka vaid laenud. Kindlasti soovib, aga laenuandmine on hetkel olulisem ? raha saab sisse võtta ka Euroopast, kas või suuromanikult Swedbankilt, kes võib-olla ei soovi laenurallis näiteks Nordeale ja Sampole alla jääda. Seega säästude-laenude vastuolu pole, kuigi Hansapanga kogurisk veidi suureneb, mis võib väljenduda reitingu stagneerumises.

Äripäeva toimetus ei ole nõus Neivelti optimismiga kinnisvarasektori suhtes. ?Täna räägivad taksojuhid kinnisvarast. [?] Arvan, et kinnisvara on praegu majanduse märksõna ja valdkond, kus võib nüüd rikkaks saada.? Need ütlused meenutavad börsikrahhieelset aega 1997. aastal ? kui asendada aktsiad kinnisvaraga. Ka aktsiad olid määratud tõusma igavesti.

Spekulatiivsele kinnisvararongile võib olla juba hilja hüpata ja õhutada selleks laenu võtma tundub kergelt vastutustundetu. Juhtub laenude aluseks olev 6 kuu Euribor (praegu 2,21%) tõusma, läheb laenu teenindamine kallimaks; kuni selleni, et laenu ei jõuta tagasi maksta. Krooniaja alguses oli tollane baasintress, DEMi Libor, ca 8%. Tagatiseks olev kinnisvara paiskub müüki, mis langetab selle hinda. Pank peab vaatama, et ta ise veel kõrvetada ei saa. Samas pehmendab sissetulekute kasv võimaliku intressitõusu mõju.

Eesti Pank hoiab ilmselt kahe käega peast kinni ja mõtleb, et Indrek Neivelt on hulluks läinud. Aga võib-olla tegi Neivelt just geniaalse käigu, öeldes välja selle, mida Hansapank Eesti majandusest arvab ? meie ees on vähemalt 10 aastat tõusu.

Autor: ÄP