Salvest: hoidiste turuliider Tartust

Salvesti lastetoidud, purgisupid ja mulgikapsad peaks olema tuttavad kõigile Eesti inimestele. Vähemalt neile, kel vanust alla 57 aasta. Just nii palju aastaid tagasi alustas Tartus tegevust ettevõte, mille toiduvalikusse kuulub täna sadakond eri toodet. Nende seas peale suppide, kapsaste ja lastetoitude veel praed, salatid, kurgid, kastmed, pluss terve rida dieettoite ning moose. On üllatav, aga Salvest toodab lisaks kõigele muule 20% tomatipastat, vajalikku toorainet neile, kes armastavad ise kodus süüa teha.

Salvest on tootmise moderniseerimisse viimase kolme ja poole aasta jooksul investeerinud ligi 90 miljonit krooni. See annab võimaluse praegust ligi 100 mln kroonist aastakäivet kahekordistada ning siseneda naaberturgudele Baltimaades ja Venemaal.

Edukas ettevõte tõmbab magnetina kosilasi. Salvesti juht ja põhiomanik Veljo Ipits tunnistab, et Soomest, Rootsist ja USAst on tuntud huvi terve ettevõtte ostmise vastu. Seni pole ta liimile läinud. Ipitsa arvates ei ole võimalik luua pidevalt edukaid ettevõtteid. ?Kui vaatan numbreid, arvan, et olen õigesti teinud,? kommenteerib ta otsust jätta ettevõte müümata. Salvesti käive on aasta-aastalt kasvanud ja kasum püsinud stabiilselt 10 miljoni krooni juures. Selliste tulemustega saaks Salvestist tulevikus börsil tubli dividendiaktsia, sarnaselt Sakuga.

Hoolimata ambitsioonikatest plaanidest ei pea ettevõtte põhiomanik Veljo Ipits börsil noteerimist vajalikuks. Selle asemel on tal plaan väikeaktsionäridele veel alles jäänud aktsiad üles osta. ?Kokkulepped on olemas,? märgib Ipits, kes erastas ettevõtte kümmekond aastat tagasi. Selle ajaga võrreldes on ettevõtte käive kasvanud viis korda ja kasum kümme korda.

Ipits märgib börsile mineku kohta, et see annab küll võimaluse ettevõttest osa raha välja võtta, ent mõne eksimuse korral võib maine tõsiselt kannatada. Tema sõnul oleks börsist kasu siis, kui oleks vaja ressurssi kaasata. ?Peab olema rakendus, mis toob kaasa kasumi suure tõusu,? lisab Ipits. Seda rakendust praegu pole ja Salvest saab arenguga iseseisvalt hakkama. Ipits on kümne aasta jooksul võtnud ettevõttest dividendidena raha välja vaid miljoni krooni jagu. Rohkem pole vaja olnud. ?Ma ei igatse Marbella suvilaid,? lisab ta talle omase muheda naeratusega.

Lisaks ostmise huvile on Salvestile Soomest pakutud alltöövõttu. Ent ka see Ipitsale ei meeldi. Madala hinnaga alltöövõtt kurnaks materiaalsed ressursid läbi ja seda kõike marginaalse kasumi eest. Selle asemel rõhub Salvest oma brändile, mis ehk tuleb tuttav ette möödunud aastal eetris olnud reklaamikampaaniast, kus Salvesti tooteid esitles tuntud näitleja, laulja ja lavastaja Jaan Tätte.

Salvesti turupositsioon on täna hea. Tema käes on üle 80% lõunatoitude, 50% kurkide ja 50% lastetoitude turust. Ipitsa arvates on hea, kui Salvest suudab säilitada eri kategooriates 50% turuosa. Tema sõnul on see näiteks lastetoitude puhul võimalik, sest tehakse koostööd kodumaiste pere- ja lastearstidega, tooted valmivad kodumaisest toorainest. Möödunud aasta seisuga ei ulatunud ettevõtte positsioone veel kõigutama Põlvas Maakera kaubamärgi all tegevust alustanud valmistoitude tehas.

Maakera kaubamärgi all tootva ASi Nordic Foods juht Kuldar Leis märgib, et Maakera kohta on järeldusi veel vara teha. Samas kinnitab ta, et Salvestist saaks õige börsifirma, sest kaubamärk on tuttav ja pikaajaline, toiduäris eelistatakse kodumaist kaupa ja Salvest on tuntud just eestimaise tootjana, ettevõtte areng on olnud stabiilne ning tehnoloogiasse ja ruumidesse on äsja investeeritud. Miinusena toob Leis välja ettevõtte väiksuse, mis on enamiku Eesti ettevõtete häda börsile mineku puhul.

Salvestil on kindel plaan suuremaks kasvada. Paar aastat on tegeldud Läti ja Leedu turule sisenemisega. Lätis hakati oma tooteid müüma möödunud aastal. Tänaseks on leitud teotahteline edasimüüja ja Salvesti kaup on kõigis Läti kaubakettides sees.

Leedus veel Salvestil tooteid müügil pole. Võimalik on variant, et kaup läheb müügile mõne teise kaubamärgi all. Käivad läbirääkimised sealse jaekaubandusturu liidri Vilniaus Prekybaga, ent seni pole Salvestit rahuldanud Prekyba nõudmine pakkuda Eestis tooteid sama mahahindlusega, mis Leedus. See omakorda sunniks alandama Salvesti toodete marginaale teistes Eesti kettides.

Salvesti äri on talunikelt puu- ja juurvili kokku osta, see õigel ajal töödelda, ladustada ning siis aasta jooksul maha müüa. Kuivõrd enamik aiavilju kaotab seistes oma väärtuse, peab Salvest tootma kaupa lattu ette, näiteks kapsa- ja kurgihoidised. Ka suppe ei saa enam maikuus teha. Mis tähendab, et 30?40 mln krooni on sügisel veel müümata kauba all kinni. Hiljem, pärast hooaega saab keeta moosi külmutatud marjadest. Peale maitseainete ostab Salvest välismaalt sisse tomatipasta ja murakad. Kõik muu on kodumaine toore, vastavalt lepingutele kohalike talunikega. Nii näiteks tuleb kurk Pärnumaalt ja sibul Peipsi äärest. Marjad kogub kokku Saarek. Salvesti peamised partnerid Eestis on ETK ja Kesko Eesti, mille kaubanduskettide kaudu läheb müüki 2/3 toodangust.

Ipits möönab, et sööb ka kodus ise meelsasti Salvesti tooteid, näiteks makaronirooga ja kapsaid. Talle meeldivad ka kurgid, supid, pilaff ja lastetoidud ning moosid. Näiteks laste õunapüree on Ipitsa sõnul väga maitsev magustoit.

Ipitsa sõnul pole Euroopa Liiduga liitumine ettevõttele veel abi andnud. Ent eeldused naaberturgudele sisenemiseks on loodud. ?Soovi ja võimaluse korral võib minna,? märgib ta. Salvest näeb Euroopas eelkõige Saksa turgu, seal on bor?ile ja rassolnikule edasimüüjagi juba olemas. Salvesti tooted löövad Saksamaal just kvaliteediga, need on klaastaaras, säilitusaineteta, autoklaavi tehnoloogiat (rõhu all kuumutamine) kasutades valmistatud.

Aastas käib Salvestist läbi ligi 7 miljonit purki. Need ostetakse kõik tuliuutena peamiselt Järvakandi tehasest. Kasutatud purki ei anna Ipitsa sõnul kasutada, kuivõrd see võib mõjutada toote kvaliteeti. Üle 90% toodangust jääb tänase seisuga Eestisse. See proportsioon võib muutuda, kui ettevõttel õnnestub oma toodanguga siseneda Vene turule. Salvesti kvaliteediga klaaspurgis toodet praegu Venemaal müügil pole. Kui Venemaal leitakse korralik partner, tähendab see Salvesti toodangus 30% hüpet. Võimsust selleks on. Praegu töötab tehas peaasjalikult ühes vahetuses, kuid masinad saab tööle panna kahes vahetuses. Toodangut on võimalik rahulikult suurendada 50%, märgib Ipits. See tähendaks käivet 150?250 miljonit krooni. Ettevõtte laenukoormus on ligi 40 miljonit.

Salvestil on territooriumi üle 10 hektari. Viimaste aastate jooksul on renoveeritud nii tootmishooned, valmistoodangu ladu kui ka administratiivhoone, ehitatud uus katlamaja.