Rootsi fond Askembla investeerib Läti firmadesse sadu miljoneid kroone

Balti riikide ingliskeelsete majandusuudiste agentuur BBN kirjutab, et fond on valmis igasse Läti firmasse paigutama 2 kuni 8 mln eurot (31,3-125,2 mln kr). Investeering nii Eesti kui Läti firmadesse kokku on 80 mln eurot (1,25 mld kr).

?Meil on kavas mõned huvitavad ja julged projektid ning oleme juba väga lähedal lepingu sõlmimisele,? ütles Askembla Läti üksuse juht Janis Ribens. Ta lisas, et hetkel on veel liiga vara nimetada konkreetseid firmasid.

Askembla üks asutajaid ja tänane juht Christoffer Kurpatow ütles, et näeb Lätis väga suurt arenguruumi. ?Kuna olen ise Vene juurtega, mõtlesin alguses investeerida Venemaale, aga kuna sealne keskkond on väga ebastabiilne, otsustasin Balti riikide kasuks,? ütles ta. Alustasime Läti turu uurimisega juba 1996. aastal ja nüüd oleme valmis sinna raha paigutama, sõnas Kurpatow.

Askembla Asset Managementi partner Hanno Riismaa ütles, et osa sellest rahast on juba paigutatud Eesti firmadesse. Rootsis asuva haldusfirma Askembla Asset Management hallataval Askembla Growth Fundil on Eestis enamusosalused viies firmas. Nendeks on ehituskauba kett Ehitus Service, Rocca al Mare Tennisekeskus AS, arvutifirma TD Baltic, toitlustusfirma Eesti Eine ja ehitusmaterjalide tootja Aeroc, mille põhiturg on Lätis.

Riismaa väite kohaselt on nad Lätis huvitatud firmadest kõikides sektorites välja arvatud pangandus, sõjandus ja alkoholitööstus. Tema sõnul saaks fond investeerida ka börsifirmadesse, kui oleks saadaval mõni väiksem firma.

Askembla eesmärgiks on investeerida Balti riikide ja Poola keskmise suurusega firmadesse, millel on positiivne ja kiire kasvupotentsiaal. Rootsi suletud kümneaastase fondi investoriteks on SEB, EBRD ning Skandinaavia ja Euroopa suured kindlustusfirmad.

Askembla on viimase kuu jooksul teine Põhjala investeerimisfond, mis on teatanud soovist investeerida Balti riikidesse. Detsembri lõpus ütles Soome ja USA investeerimisfondide loodud kinnine fond Amber Trust II, et tahab Balti riikides tootmisesse, toiduainetööstusesse, teenindusse, transporti ja logistikasse, finantsvahendusse, põllumajandusse ning ehitusse paigutada veel kaks miljardit krooni.