Kütuse odavnemine langetas lennuveo hinda

ASi Airproxy tegevjuht Helena Roots selgitas, et Eesti lennu­kaubaveo kliente mõjutab kütuse lisatasu langus niipalju, et 100kilogrammise lennutransport muutub ca 75 krooni ehk viie euro sendi võrra kilogrammi kohta soodsamaks. See on esimene juhus viimase kolme aasta jooksul, mil lisatasu määra on alandatud.

Hinnakorrektiivid tegid SAS, Lufthansa ja Air Baltic 3. jaanuaril. Balti Logistika müügijuht Urmo Paluste lisas, et lisaks langetasid kütuse lisatasusid ka Air France, Finnair. ?Samas ei ole veel kindlaid märke, et lisatasude langus jätkub,? selgitas Paluste. Üldjuhul muudavad ühte allianssi kuuluvad lennukompaniid ühel ajal lisatasusid, kuna koefitsentide arvutamise põhimõtted on sarnased.

Kui kaubaveol on lisatasude kärpimine juba selge, siis reisilendude tasude määrade kärpimist ei kinnitanud eelmisel nädalal veel ükski lennufirma.

Kütuse lisatasu hakkasid lennufirmad kasutama ligi­kaudu kolm aastat tagasi, et katta sellega kütuse hinna kõikumisest tulenevad võimalikud kahjud. Siiani ei ole varem veel tasu alandatud ja viimati kerkis hind eelmise aasta mais, juunis-juulis ja oktoobris.

Kütuse hind moodustab lennuveo hinnas olulisima ja kõige muutuvama osa.

Näiteks Lufthansa langetas 3. jaanuarist lennukaubaveol kütuse lisatasu määra 35 euro sendilt kilogrammi kohta 30 euro sendile.

Lufthansa kütuseindeks arvutatakse viie kõige olulisema turu (Rotterdam, Vahemeri, Singapur, Mehhiko laht ja USA läänerannik) kütusehindade baasil.

Ajalehe Financial Times andmeil on maailma lennuturg kaotanud viimase aasta jooksul odavlennufirmade jõulise turuhaaramisega, mis on surunud ka traditsioonilised lennufirmad kulusid kärpima, peaaegu 75 miljardit krooni.

Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon aga hindab, et peale 2001. aasta terrorirünnakuid Ameerikas, mis mõjusid eriti halvasti lennuturule, on lennufirmad viimase kolme aasta jooksul kaotanud maailmas kokku 420 miljardit krooni.

Tallinna Lennujaama statistika andmeil saadeti Eestist eelmisel aastal lennukitega kaupa 3,2% enam kui 2003. aastal, kokku 5238 tonni. Aasta varem ulatus aasta kogumaht 5080 tonnini.

Lennuveo mahtude kasv tuli peamiselt kaubavedude arvelt, mis suurenesid 138 tonni võrra. Posti veeti lennukitega 2003. aastaga võrreldes 18 tonni enam.

2003. aastal aga kasvasid lennuvedude mahud 2002. aastaga võrreldes 18,4%. Kasvu aeglustumisel on oma roll ASi Airproxy tegevjuht Helena Rootsi sõnul lennuautodel, millega veetakse lennukaup veoautodega ette suurematesse lennujaamadesse, kus saadetised siis lennukitele laaditakse.

?Uus ei ole ka selline lahendus, et lennukaubad veetakse lähimatesse keskkaubalennujaamadesse tavalise autotranspordiga. Sel juhul on kaupade vedaja vastutus kaetud ainult CMRi vastutusega ehk siis tegelikult on võimatu öelda, kui palju lennukaupade mahud kasvasid, kuna Eestist väljusid need kaubad kui autokaubad,? leidis Roots.

Järeldusi saab tema sõnul teha lennujaama statistikast, kuid see sisalda kogu lennukaubaveo mahtu.

?Üheks kasvu pidurdajaks on kindlasti ka kiiremad autotranspordi lahendused Euroopasse, mis võtsid mahtusid lennundusest ära,? selgitas Roots. ?Usun, et niikaua kui Tallinnasse ei lenda suuremad lennukid kui Boeing 737, jätkub lennuautode osakaalu suurenemine. Selline on kogu Euroopa kogemus.? Samuti leidis Roots, et 2004. aasta prognoose tehes lootsid lennufirmade esindajad 10protsendilist kasvu, sest tehnoloogiasektori toodangumahud tõotasid kasvu.

Lennukiga saadetakse traditsioonilisi lennukaupu, mis spetsiifika tõttu (kerge ja kallid või kiiresti riknevad kaubad) nõuavad ülikiiret tarneaega.