Tihti, kui paigaldatakse uus katus oma elamule, ei mõelda katuse turvaelementidele. Kuidas ja kas pääsen oma korstnat pühkima, ilma et see oluliselt katust kahjustaks? Miks lumi kukub mulle pähe ja maja ette? Need ja veel paljud teised sarnased küsimused tekivad alles hiljem, siis, kui uus katus juba pea kohal.
Selliste küsimuste ärahoidmiseks tuleks enne uue katuse paigaldamist konsulteerida mõne spetsialistiga, kes oskab soovitada, milliseid turvaelemente katus vajab.
Iga maja lahutamatu osa kipub olema korsten. Selleks, et pääseda korstna juurde, on mitmeid viise. Kui majal on olemas katuseluuk, mida mööda pääseb katusele, siis selleks, et katusepinda mitte kahjustada (eriti just teraskatust, mille pinnakate ei kannata kriimustamist), tuleks paigaldada katusesild, mis kinnitatakse statsionaarselt katuse külge. Loomulikult annab ju kahjustatud kohad katusel värviga ära parandada, kuid kui tõmmata paralleele, siis meist kellelegi ei meeldi ju samuti paigatud pükstega käia. Katusesilla saab paigaldada just nii pika, kui parsjagu tarvis on (nt luugist korstnani). Katusesild annab vabaduse katusel liikumiseks, ilma et oleks mingisugust ohtu katusepinda kahjustada. On vaja korstnat pühkida või antenni keerata ? pole probleemi!
Juhul kui katuseluuki ei ole, tuleks paigaldada lisaks katusesillale ka katuseredel. Seda mööda pääseb siis lihtsat üles katusesillale. Ka katuseredel paigaldatakse statsionaarselt katuse külge, et ei tekiks kriimustusohtu. Redeli võib muidugi paigaldada ka otse korstnani, kui tahetakse katusesilla pealt raha kokku hoida, kuid see ei ole hea kahel põhjusel. Esiteks, redeli peal on toimetamiseks vähem ruumi kui katusesillal (redelil jääb ikkagi oht katuse kriipimiseks). Teiseks tuleks enda turvalisusele ka mõelda.
Katusesilla külge tuleb kinnitada ka turvarööbas, kuhu saate kinnitada turvaköie, mis hoiab ära teie allakukkumise katuselt. Ravikulud lähevad kallimaks kui katuse turvaelemendid!
Autor: Erki Loigom
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.