If Eesti Kindlustus, kas kohaliku kindlustusmaastiku must lammas?

Saabunud on kindlustusseltside hindamise aeg. Kummaline on asjaolu, miks Eesti suurima kliendibaasiga kindlustusfirma on üritanud üleujutust elimineerida loodusõnnetuste vastu kindlustamisel kahjujuhtumite loendist.

Kindlustusseltsidel oleks nagu olnud targad ennustajad, sest senini polnud ju olnud erilist põhjust üleujutusi ja nendega kaasnevat kahju karta.

Kõige kurvem ongi, et just If Kindlustus liigub selle meetodi esirinnas. Kusjuures üleujutuse on nad loodusõnnetuste hulgast välja arvanud vargsi.

Miks vargsi? Mäletan hästi, et aastaid tagasi hoonete kindlustamiseks firmat valides otsustasin nende (või nende poolt omandatud Eesti Kindlustuse või Sampo ? pole täpselt arhiivi vaadanud) kasuks just sel põhjusel, et üleujutus kuulus probleemideta loodusõnnetuste loendisse ja Seesamil seda ei olnud. Et kõik kindlustusmaksete soodustused omanike ja kaubamärgi vahetusel jäid kehtima ja kindlustusmaakler oli endine, ei vaevunud ma (juriidiliselt võttes muidugi ise süüdi) detailselt taas läbi lugema kogu üld- ja eritingimuste paketti.

Tavamõistuse ja moraali kohaselt peaks olema nii, et kindlusvõtja nõrgema poolena ei pea igal aastal taas kogu sellest juristide riukaid täis peenes kirjas tingimuste rägastikust end läbi närima. Aga võta näpust. Eetiline tundub, et muudatustest informeeriks klienti kindlustusfirma.

Või mida arvab sellest tarbijakaitseamet? Ja võlaõigusseadus? Juriidiliselt jääb loomulikult peale kirjasõna. Ja kahjuks läheb kirjasõna tarvis enamasti alles siis, kui nõrgemal poolel läheb tarvis oma osa.

Kui If Kindlustus oleks põhimõttekindlalt keeldunud tormiga kaasnenud üleujutust loodusõnnetusena käsitlemast, siis oleksin kutsunud üles kõiki If Kindlustuse kindlustus­poliisi omanikke kindlustusandjat vahetama. Hoolimata asjaolust, et seni on If Kindlustuse maine olnud peaaegu eeskujulik ja nende kahjukäsitluse kohta on jõudnud avalikkuse ette kaebusi vähem võrreldes mõne teise kindlustusseltsiga.

Ilmselt pööras If Kindlustus oma heale mainele rohkem tähelepanu perioodil, kui oli tarvis oma positsiooni turul kindlustada.

Et minul isiklikult möödunud nädalavahetusel tormikahjusid ei esinenud, siis olen ma vaba oma järgmistes sammudes. Ma kutsun kõiki neid If Kindlustuse kliente, kes tormi ja uputuse tõttu kahju ei kannatanud, vahetama If Eesti Kindlustuse ASi mõne sellise kindlustusseltsi vastu, kes tormi tõttu tekkinud uputusega kaasnenud kahjud hüvitab.

Võib-olla see samm sunnib If Eesti Kindlustust oma põhimõtteid muutma ja nad on nõus tulevikus pidama tormi tõttu tekkinud uputust ka loodusõnnetuseks.

Olen tegelikult veendunud, et enamik If Eesti Kindlustuse erakliente (vähemalt mere ja teiste veekogude äärseid) mõtles sel nädalal ka omal initsiatiivil kindlustusfirma vahetamisele. Keegi ei soovi ju pooliku teenuse eest maksta ja kusagil pole tagatist, et taolisi riukaid pole lepingutes teisigi.

If Eesti Kindlustuse juht Olavi Laido väitis silmakirjalikult, et ?majaomanikud pole If Eesti Kindlustuselt üleujutus­katet ostnud?, sest kliendid pidasid vastava riski kindlustamist liiga kalliks. Tegelikult If Eesti Kindlustus ei pakkunudki klientidele üldse võimalust end üleujutuse vastu kindlustada. Nad hoopis vaikselt eemaldasid selle võimaluse oma pakkumiste hulgast.

Autor: Ülo Laanoja