Naftarong ei ole veel läinud

Nafta hind kerkis eelmisel aastal rekordkõrgele tasemele, mistõttu oli ka naftasektor üks suurema tulususega sektoreid aktsiaturgudel. Kuna alates oktoobri keskpaigast algas nafta hind langema, tekkis paljudel investoritel paratamatult küsimus, kas sektori tõusul on nüüd lõpp ja kas need, kes ei taibanud varem naftafirmade aktsiaid osta, on lootusetult rongist maha jäänud?

Tegelikult pole olukord kaugeltki nii kurb. Kuna nafta on tsüklilise hinnaliikumisega kaup, siis on täiesti selge, et varem või hiljem hakkab see taas tõusma. Lisaks hindab Houstonis asuva investeerimisfirma Sanders Morris Harris asepresident John Olson paljude naftakompaniide aktsiad selliseks, nagu oleks naftabarreli hind 28 kuni 30 dollarit, aga mitte üle 48 dollari, nagu see täna tegelikult on. Ehk teisisõnu: tema peab naftakompaniide ja naftatööstusega seotud ettevõtete aktsiaid odavateks. Seepärast ei olegi need, kes pole nafta- ega energeetikasektorisse veel investeerinud, kaugeltki hiljaks jäänud. Pigem vastupidi. Energia­kandjad muutuvad üha kuumemaks kaubaks ning ehkki praegu näib olevat nafta hinnal pigem langustrend, siis varem või hiljem hakkab see taas tõusma. Aga järgmine tõus peatub juba tunduvalt kõrgemal tasemel, kui oli oktoobris saavutatud 55 dollarit barrel.

Hiljuti avaldas mainekas majandusajakiri Fortune väikese nimekirja nendest ettevõtetest, kuhu võiks investor, kes soovib nafta hinnatõusust teenida, oma raha paigutada. Ohutuimad investeeringud on suured naftagigandid ExxonMobil, Royal Dutch/Shell, ChevronTexaco, BP ja ConocoPhillips. Neil on kohutavalt palju vaba raha, hiiglasuured tõestatud naftavarud ning maksavad aktsionäridele kopsakaid dividende. Ehkki aktsiate hinnad kasvasid möödunud aastal keskmiselt pea viiendiku võrra, on fundamentaalnäitajate põhjal nende aktsiate hinnad küllaltki madalad. Näiteks viiest väikseima, ChevronTexaco p/e suhe on vaid 9. Võrreldes suurematega on kompaniil ka kiirem kasvuvõimalus, sest eelmisel aastal omandatud 8protsendilise osaluse ostmine Lukoilis annab võimaluse mitte ainult saada tulu Venemaa naftaväljadest, aga nende kaudu ka pärast poliitilist stabiliseerumist ka Iraagis. Lisaks muule on kontsern ka USA suurim naftatöötleja, mis täna töötab 96protsendilise võimsusega ning mille marginaalid on märkimisväärsed.

Kui nafta hind on juba pikemat aega üsna kõrgel tasemel, hakatase järjest enam huvi tundma otsingu- ja uuringufirmade ning väikeste ning keskmiste ettevõtete vastu (neid nimetatakse ka sõltumatuteks). Kuna väikesed ettevõtted on paindlikud, müüvad suured oma nn küpsed maardlad, kust magusam osa on välja pumbatud, aga kus võib olla järel kuni pool algsest naftast, väikestele. Väiksemad naftamaardlad on ka aktiivsemad otsingu- uuringutööde teeostajad, sest nemad saavad endale lubada suuremat riski.

Fortune?i soovituste hulgas figureerib ka Kanada firma Suncor, kes ekstraheerib naftat nn naftaliivadest, st tegemist ei ole naftaga, vaid masuudiga rikastunud liivadest. Kompaniile kuuluvad maardlad on hiiglasuured ning hinnanguliselt on nendes nafta hulk kokku 305 miljardit barrelit ehk rohkem kui Saudi Araabias, neist 63 miljardit barrelit ehk ligikaudu Venemaa naftavarude jagu on kergesti kättesaadavad. Kümmekond aastat tagasi üritas Suncor kätt proovida ka siinmail, kavatsedes naftat eraldada põlevkivist.

Nafta hinna tõusuga kaasneb alati kõrgendatud huvi alternatiivide vastu. Viimastel aastatel on palju loodetud kütuselementidele. Kuna selle suuna tulevik on ebaselge, on ka risk suur.

Ehkki naftasektorisse investeerimisel peetakse silmas tavaliselt suuri naftakompaniisid, ei tohi ära unustada ka regionaalseid firmasid, eelkõige Euroopa omi. Tõsi, Aasia ja Ladina-Ameerika naftakompaniid kuuluvad suures osas riigile ning ka Euroopa naftakompaniide omanikeringi hulka kuulub tihtipeale riik.

Norra suurima naftakompanii Staoili aktsia hind on kerkinud aastaga pea 25 protsendi võrra. Oktoobris kerkis Statoili aktsia hind viimase börsil oleku aja (Statoili aktsiatega hakati börsil kauplema 2001. aasta juunist) kõrgeimale tasemele, 104,25 Norra kroonile. Reedeks oli see taandunud 95,5 kroonile.

Statoili suurimaks riskifaktoriks on riigi omandus. Tõsi, kuulduste põhjal on valitsus oma aktsiaid müümas, mis võib olla ka üheks aktsia hinna languse põhjuseks. Statoili üheks suureks plussiks on aga rasketes tingimustes töötamise kogemus, mis võib tulevikus muutuda üha aktuaalsemaks.

Prantsusmaa suurima naftakompanii Total, keda arvatakse tihti samuti suurte hulka, aktsia hind on aastaga kerkinud samuti pea veerandi võrra. Itaalia suurima naftakompanii Eni aktsia hind on kallinenud aastaga pea kolmandiku võrra.

Madal risk (gigandid)

Keskmine risk (otsingufirmad)

Kõrge risk (alternatiivenergia)

Allikas: Fortune