Torm tegi Pärnumaal ränka kahju

Esialgsetel andmetel ületab Pärnule tekitatud tormikahju 347 miljonit krooni. Neljapäevaks olid Pärnumaa omavalitsused arvanud kokku 64 631 870 krooni looduse pahanduse hinnaks. Kogusumma on seega 411 631 870 krooni.

Kui suureks kujuneb lõplik number, ei söanda veel keegi öelda. Esialgsetest kümnetest miljonitest sai vaid paari päevaga mitusada miljonit.

Pärnu linn on üleujutuse piirkonnas kandnud kaardile 775 elamut, neist 759 esimesele korrusele tungis vesi. Eraisikute elamufondi taastamise kulu on hinnanguliselt 241 miljonit krooni.

Koolide, lasteaedade ja muude linnale kuuluvate hoonete taastamisele ning tormikahjude likvideerimiseks kulub kuus miljonit krooni. Esmavajadusteks läheb kaks miljonit, et abistada elanikke hädatarvilike küttepuude ja briketi soetamisel ning keldrite veest tühjendamiseks.

58 ettevõtet on meldinud kahjusid 95 miljoni krooni ulatuses, riigiasutuste esialgne kahjusumma on üle 3 miljoni krooni.

Mõistagi ei ole siia hulka arvatud pärnakate kodust inventari ja uppunud autosid.

Ühest küljest peab märkima, et tormihoiatus tuli õigeaegselt. Juba ülemöödunud reede õhtul oli see teada, kirjas laupäevases Pärnu Postimehes, kuid vähesed pöörasid tormiilma ennustusele tähelepanu. Linlased on telefonikõnedes Pärnu Postimehele leidnud, et hoiatus pidanuks olema sõnaselgem: kui kõrget veetõusu oodatakse ja mida tuleks teha halvima vältimiseks.

Tõenäoliselt õnnestunuks hoiatuse lahtiseletamisega vähendada tormis kannatada saanud autode ja muude sõidukite arvu ning innustada inimesi alumise korruse ruumidest väärtuslikumat vara evakueerima.

Teisalt tunnistas ka Pärnu linnapea Väino Hallikmägi, et oldi valmis tormis maha langevate puude ja elektrikatkestuste likvideerimiseks, ei osatud aimata, et vesi tõuseb rekordilise 2,95 meetrini Kroonlinna nullist.

Muide, kust tuli 2,95 meetri jutt, ei oska enam keegi kindlaks teha.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teadur Merike Merilain kinnitas, et instituudi ilmamast Pärnu jõe suudmes fikseeris 2,77 meetrit ja kõige suurem tuulepuhang oli 38 meetrit sekundis.

Torme, mis toovad vee Rannaparki ja Rannahoone ning Rannahotelli juurde, juhtub ikka. Karmimad üleuju­tused on olnud sep­tembris 1924 ja oktoobris 1967 ? seega keskeltläbi kord 40 aasta jooksul. Kuigi selline järeldus ei pruugi olla tõene, sest ka novembris 1923 väisas Pärnut üleujutustega torm.

Kuigi majanduslik kahju, mille torm Pärnumaale tekitas, on kolossaalne ja puudutab valusalt paljusid peresid, kes kõik polnud sugugi rikkad villade omanikud Pärnu ranna rajoonis, oli peamine see, et torm nõudis vaid ühe inimelu ja ei olnud ka tõsisemalt vigastatuid.

Seegi kaotus jäänuks olemata, kui 93aastane vanainimene poleks läinud loodusega õue võitlema.

Teine oluline tegur oli aastaajale ebatavaliselt soe ilm. Kuigi tormituul kandis väravatesse, õuedesse ja tänavatele väiksemaid jäätükke, jäi halvim, mis võinuks juhtuda jäätunud mere korral, olemata. Kujutlusvõime tõrgub, mis saanuks siis, kui tuul oleks pannud ranna poole liikuma paljud tonnid jääpanku. Ilmselt oleks Pärnu rannapilt tundmatuseni muutunud ja kahju äraarvamatult suurem.

Autor: Kalev Vilgats