Kreenholm laiendab õmblustootmist Venemaale

?See on tõesti tõsi, viime väikese osa õmblusest Venemaale,? sõnas ASi Kreenholmi Valdus emafirma Boras Wäfveri AB juht Thomas Widstrand. Ta kinnitas, et Kreenholm ei kavatse luua Venemaale uut firmat ega koondada selle sammu tõttu õmblejaid Narvas. ?Sellest võib tulevikus järelduda õmblejate koondamine, kuid hetkel meil selliseid plaane ei ole.?

Osa õmblusest läheb pikemas perspektiivis ilmselt Venemaale üle, kuid kindlasti mitte kõik, kinnitas Widstrand. Tema sõnul saab piiri lähistel venelastele kuuluvas firmas esialgu Kreenholmi tellimuste tõttu tööd 20?50 inimest.

?Ametlikult hakkame sealt ostma allhanget ja tõsisem töö läheb lahti augustis, suvi on testperiood,? lisas Widstrand. ?See tootmine oleks väike pikemaperspektiiviline alternatiiv teenindamaks meie Venemaa kliente.?

?Kui see aitab vältida riikidevahelist bürokraatiat, siis see on loogiline ja tulevikku suunatud samm,? kiitis Kreenholmi Venemaa-plaani heaks ettevõtte endine juht Meelis Virkebau, kes täna juhib ASi Baltex 2000. ?Kasvõi selleks, et proovida, kui­das võiks töötada Vene allhankija kui üks osa Kreenholmi tarneahelast.?

Virkebau tõi välja, et arvestades Vene turu potentsiaali on igati loogiline, et ettevõte, kes teeb valmistoodangut, mida on võimalik Venemaal maha müüa, laiendab oma tootmist sinna. ?Olid aastad, mil Ameerika tegi Jaapani autotööstusele tõkkeid sinna turule saamiseks ja seepeale ehitasid jaapanlased oma Toyota tehased Ameerikasse,? tõi Virkebau sarnase eduka näite mujalt.

ASi Wendre omanik Peter Hunt kahtleb siiski, kas Kreenholmi õmbluse viimine Venemaale suurt efekti annab, kuigi sealset turgu peab Hunt kiiresti arenevaks. ?Ma ei näe mingit kokkuhoidu terve Kreenholmi süsteemi kolimises,? lausus Hunt, lisades, et ilmselt aitaks Venemaal tootmine tõesti sealsel kohalikul turul lihtsamini läbi lüüa. ?Et see tööstuse poole pealt tööjõukulusid alandab, selles ma kahtlen.?

Toom Tekstiili omaniku Illimar Toomi tegi uudis Kreenholmi kolimisest kurvaks. ?Kahju, võiks ikka Eestis traditsioone jätkata,? sõnas Toom, vihjates, et ehk peaks riik Kreenholmile raskete aegade ületamiseks tuge pakkuma. ?Aga kui nad on selle asja läbi kalkuleerinud ja oma toodangut Venemaal müüvad, siis see on ilmselt õige samm.?

ASile Kreenholmi Valdus oli möödunud aasta ajaloos ilmselt kõige halvem ? koondati hulk inimesi, käive vähenes, kahjum suurenes ning ettevõtte võlakoorem ulatub üle poole miljardi krooni.

?Ma olen Kreenholmi jätkamise osas täna siiski tunduvalt positiivsemalt meelestatud kui aasta või pool tagasi,? kinnitas emafirma Boras Wäferi juht Thomas Widstrand.

Viimased kümme aastat on AS Kreenholmi Valdus koos tütarfirmadega kuulunud Rootsi börsifirmale Boras Wäfveri AB. Kehvasti hakkas Kreenholmi käsi käima paar aastat tagasi peale pikaaegse juhi Meelis Virkebau ootamatut lahkumist. Möödunud aasta lõpus pidi Rootsi emaettevõte omakapitali negatiivsuse vältimiseks Kreenholmi investeerima, et hoida järgmisel aastal ettevõtte postkastist eemale äriregistri likvideerimishoiatused.

Täna töötab Kreenholmis 3800 inimest, mullu aasta alguses oli töötajaid üle 4400. 2005. aasta lõpuks peaks Kreenholmi töötajate arv kahanema 3000ni.

Kreenholm pole sugugi esimene Eesti tekstiiliettevõte, mis huviga Venemaa suunas vaatab, tootmise laiendamisest itta räägivad teisedki suuremad tekstiilitootjad.

Juba pikemat aega võtab hoogu AS Toom Tekstiil, kes loodab kevadel hakata Moskvas tegema tekke ja patju. Esialgsed investeeringud peaksid jääma 10 mln krooni piiresse, kuid kui koostöö laabub, tuleb hiljem investeerida uue vabriku ehitusse.

?Kuna tehas asub kesklinnas, siis on Moskva linn öelnud, et see peab olema sealt välja viidud kolme aasta jooksul,? on Toom Tekstiili omanik Illimar Toom varem öelnud. Lepinguid venelastega veel sõlmitud ei ole, sestap ei soovinud Illimar Toom avaldada partnerettevõtte nime. Kindel on, et lähiajal peaksid venelased Viljandisse Toomi tootmist vaatama tulema.

ASi Wendre omanik Peter Hunt on küll hetkel Venema plaanid kalevi alla pannud, kuid kui uued vabrikud Pärnuse ja Hiinas tänavu valmivad, võib taas selle suuna peale mõelda.

?Poolteist aastat tagasi olid meil päris konkreetsed plaanid mõned teppimismasinad Peterburi üle viia,? valgustas Hunt. ?Käisime seal mitu korda vaatamas ja tegime isegi äriplaani valmis, aga siis tuli see Hiina asi vahele ja otsustasime oma prioriteeti muuta.?

Hundi sõnul oleks Venemaale mõtet minna mitte toodangut eksportima, vaid kohalikule turule müüma. ?Mitte sellepärast pole mõtet minna, et tööjõudu odavamalt saada, vaid et tulla üle piiri ja saada üle sellest tollijamast,? sõnas Hunt.

Hundiga sama meelt on Illimar Toom, kelle sõnul on Venemaale eksportimine praktiliselt võimatu. ?Peame Venemaal tootmist alustama, et seal müüma hakata,? lausus Toom. ?Muidu on võimatu sinna eksportida, kuna toote hind muutub nii oluliselt, et seda ei ostaks seal keegi.?

Venemaa-suunalisi plaane tunnistas ka ASi Mivar-Viva juht Aleksander Sepp. ?Moskvas hoiame kätt pulsil ja vaatame, kuidas seal situatsioon arenema hakkab,? sõnas Sepp. ?Hinges nad tahavad kõik, aga kui öelda, et teeme plaanid ja hakkame tegutsema, siis algab venitamine.?

Mõned aastad tagasi püüdis ASi Wendre endine omanik Tõnu Laks Pihkva oblastis teki- ja padjatööstust käima lükata, ent ebaõnnestus ning täna ta teistel sinna minna ei soovita.

?Selleks tuleks välja käia suurt raha ja ise peab kohal olema,? rääkis Laks sügisel. Tema sõnul tahavad venelased kiiresti rikkaks saada ning ei ole nõus oma rahaga riskima. ?Nad kohe on seal selliselt loodud, et kõigepealt peavad saama endale uued autod ja remonditud kontorid.?

Laksi sõnul saaks tootmise käima lükata 50?100 mln krooniga. Kui palju tema Venemaal registreeritud firma Esteks seal raha kaotas, ei taha mees öelda. Möönab vaid, et seda raha jäi Venemaa avarustesse palju.

?Firma kui selline on praegu veel olemas, aga nii palju polnud võimalik sinna investeerida, kui meie sealsed partnerid tahtsid,? ütles Laks.

Sügiseks oli ettevõtte seisnud juba pea aasta ning polnud kindel, kas tootmine kunagi jätkubki.