Kaasaegne tarkvara muudab tarneahela efektiivsemaks

Õigete otsuste tegemiseks on vaja kvaliteetset infot. Sellest, kui hästi on üles ehitatud tarneahela infosüsteem, sõltub ka ettevõtte efektiivsus. Tutvustan alljärgnevalt tarneahelat mõjutavaid tegureid ja näitan kolmest etapist koosnevat teed suurema efektiivsuse saavutamise suunas.

Tarneahela käsitlemisel tuleb alustada sellest, et tegevust ei tohi vaadata ja optimeerida üksikute töölõikude kaupa. Majanduslikku kasu on otstarbekas mõõta ainult ahela kui terviku tasandil. Vastasel juhul võivad tekkida probleemid, millega hiljuti seisid silmitsi näiteks internetikaubamajad. Kuigi tellimuste vastuvõtt muutus odavamaks, kiiremaks ja vähem sõltuvaks osapoolte geograafilisest asukohast, takistas tellimuste kliendini toimetamise kõrge hind ja suur ajakulu veebikaubamajade edukat äritegevust. Ainult siis, kui hindame tarneahela käitumist kui tervikut, suudame langetada õigeid otsuseid.

Ettevõtteid sunnivad senisest enam pingutama ka üldises majanduskeskkonnas toimuvad muutused. Suurenenud on klientide ootused tellimuse käsitlemise kiirusele ja täpsusele. Kasvab nii toodete sortiment kui ka pakendamisviiside arv, mis muudab keerukamaks kogu logistika valdkonna planeerimise. Konkurentsisurve sunnib firmasid paindlikult reageerima kiiresti muutuvale nõudlusele ? vähendama või suurendama tootmiskoguseid, jagama infot klientide, partnerite ja hankijatega. Kliendid soovivad tellida väiksemaid koguseid, tagada tuleb ka oma toodete eristatavus konkurentide omadest. Kõik see muudab logistikaga seotud toimingud keerukamaks ja raskemini hallatavaks.

Tarneahelas ei liigu kaubad ühtlaselt nagu vesi jões, vaid on mõjutatud paljudest samaaegsetest piirangutest. Arvestada tuleb materjalide ja tööjõu kättesaadavusega. Toodete ettevalmistamine tootmiseks ja transpordiks võtab aega, samuti masinate ümberseadistamine. Piirangud on nii ajas, ressursivõimsustes kui eelarves.

Kuidas neid probleeme lahendada? Võib öelda, et eesmärk on langetada efektiivseid juhtimisotsuseid ? kas suurendada ühele tarnijale läkitatavat tellimust, saata partii tootmisesse hiljem kui esialgselt planeeritud, muuta tootmistellimuste järjekorda, valida tähtsaima kliendi hilineva tellimuse jaoks kallim ja kiirem transpordiviis vms. Kõik need tegevused on seotud otsustamisega. Kuidas aga langetada õigeid otsuseid?

Võib öelda, et kõik lähtub hea plaani tegemisest. See on detailne tegevuskava, milles on arvesse võetud kõik andmed, mis on ettevõttel nõudluse, pakkumise, transpordi ja tootmisprotsessi kohta teada. Selles tegevuskavas olgu kirjas, millal peame komponente ostma, kui palju saame tellimusi vastu võtta ja millises järjekorras saata tellimused tootmisesse. Praktikas on antud tegevusplaani koostamise eelduseks info kättesaadavus elektroonilisel kujul.

Aga kuidas ja mida planeerida? Vaatame selleks kolme lähenemisviisi, minnes lihtsamast keerulisemaks. Iga järgnev lähenemisviis toetub eelmisele, võttes arvesse täiendavaid andmeid ja muutes plaani seeläbi täpsemaks.

Esimene võimalus on piiranguteta planeerimine. Antud tarneplaanis võetakse arvesse toodete laoseisu, samuti nende tootmiseks ja transpordiks kuluvat aega. See plaan tagab võimalikult õigeaegse materjalide kättesaadavuse ja tellimuste täitmise. Piiranguteta planeerimises arvestatakse aja ja materjalide, kuid mitte ressursside piiratust.

Teine võimalus on piirangutega planeerimine. Sellisel juhul arvestatakse tarneplaani tegemisel ka piiranguid ressurssides, nagu tootmisseadmete võimsus, tööjõu kättesaadavus, vaba laopinna olemasolu ja transpordivahendite kandevõime. Kõigi nende piirangute arvestamine nõuab põhjalikku planeerimist ja selle läbiviimiseks kasutatakse üldjuhul juba spetsiaalse tarkvara abi. Piiranguid tuleb arvestada, kui mõni ressurss osutub meie protsessis pudelikaelaks ja tema läbilaskevõimet ei ole võimalik suurendada ilma põhjalike ümberkorraldusteta või tegemata suuri kulutusi.

Esimese ja teise võimaluse ehk piiranguteta ja piirangutega planeerimise puhul saame tarkvarasüsteemilt soovitusliku lahenduse, mis tagab tellimuste täieliku või võimalikult väheste eranditega täitmise. Programmi loogika ütleb, et hea on selline plaan, kus tuleb teha vähe erandeid.

Kuigi efektiivsuse tõstmisel aitavad nad meid suure sammu edasi, jäävad nende kahe lähenemisviisi võimalused siiski piiratuks. Esiteks ei suuda arvutiprogramm öelda, milline meie võimalikest plaanidest on sel ajahetkel parim. Näiteks tekib küsimus, kas tellimuste peaaegu täpselt täitmine tagab seeläbi ka ettevõtte edukuse?

Nendele probleemidele vastuseid otsides liigume edasi kolmanda planeerimise võimaluse juurde, milleks on tarneahela optimeerimine. Selleks et süsteem saaks arvutada majanduslikult kõige optimaalsema plaani, peame esitama kõigi tegurite väärtused rahas. Sealjuures määratakse kulu ka viivitustele ja laovaru taseme suurendamisele.

Sellises hindamises on palju subjektiivsust. Näiteks ei ole lihtne öelda, kui palju võib kaotada firma raha selle tõttu, et tellimuse hilinemine toob kaasa kliendi rahulolu languse.

Eelnev hinna määramine on aga võtmetähtsusega, sest efektiivsemaks muutumise tee lõpus paistab konflikt üksteisele vastandlike tegurite vahel. Nendeks on madal laovarude tase, täpne tellimuste täitmine ja maksimaalne kasum ühe tellimuse kohta. Kui me soovime suurendada tellimuste täitmise täpsust, peame ka hoidma kõrgemat laovaru. Muidu võib juhtuda, et mõne kiireloomulise tellimuse jaoks ei jätku meil laos kõiki vajalikke komponente.

Tarneplaan sõltub veel ka firma äristrateegiast ? kui soovime rõhuda kvaliteedile, siis peame arvestama sellega kaasnevaid kulusid. Seega sõltub firma jaoks ideaalne tarneplaan sellest, kuidas on määratud kaalud eelnevalt mainitud vastandlikele teguritele ? laovarude tase, tellimuste täitmise täpsus ja soovitav kasum. Kui oleme aga selle kindlaks teinud, suudab ka süsteem meid oma strateegia elluviimisel aidata.

Edukamate ettevõtete juures võib tarneahel ja selle paindlikkus muudatustele reageerimisel olla toote või teenuse kõrval oluliseks konkurentsieeliseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et firma edukus turul sõltub äriprotsesside terviklikust käsitlemisest ja võimalikult paljusid tegureid arvestavast tarneahela planeerimisest. Ja kindlasti on tarneahelat võimalik alati efektiivsemaks muuta.

Autor: Indrek Peenmaa