OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 5001,1%6 040,04
DOW 300,91%43 297,03
Nasdaq 1,35%20 031,13
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2251,12%39 568,06
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,98

OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 5001,1%6 040,04
DOW 300,91%43 297,03
Nasdaq 1,35%20 031,13
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2251,12%39 568,06
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,98

26.01.05, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubandus areneb kiirelt

Eda-Liis Kann

Lisaks sellele, et laiendustöid planeerisid Tallinna ja Tartu Kaubamaja ja Maksimarket, alustati Stockmanni, Viru ärikeskuse City Sokos, EKS Kaubamaja, Järve Kaubamaja, RETi kompleksi, Kristiine Keskuse, Rocca al Mare ja Sikupilli Kaubanduskeskuse ehitust. Kaubanduskeskus rajati ka Lasnamäele Pinna tänavale kunagi Vene sõjaväele kuulunud kasarmuhoonesse ning Keilasse Braavo kaubamaja.

Soome firma AS Aquilaga lubas ühe aasta jooksul ehitada Eestisse kolm kaasaegset 500kohalist vangimaja, kui riik annab vastu Patarei vangla kuus hoonet, nende ümber oleva 12,4 hektarit maad ja läheduses paikneva seni segase juriidilise staatusega lennukiangaari. Soomlased tahtsid Eesti suurima vangla asemele ehitada äri- ja puhkekeskuse. Kokku lubati investeerida üle 1,6 miljardi krooni.

AS Kadarik kavatseb Tallinna Kaubahalli müügipinda 1995. aasta lõpuks kahekordistada. Projekti maksumuseks kujunes 2 mln krooni.

Kuigi alles 1994. aasta lõpetas Kaubahall aga kahjumiga, tõusis kaubahalli läbimüük 1995. aastal iga kuuga ja seda tänu Soome turistidele. Aasta lõpuks prognoosis kaubahall üle 200 mln krooni suurust käivet.

Saue vallal valmis detailplaneering, mis nägi ette rajada Pärnu maanteele 800 meetri kaugusele Tallinna piirist, rajada kaubandus- ja ärikeskus.

Kommertstegevuseks kavandatud territoorium hõlmas mõlemat teeäärt. Lisaks kaubanduskeskusele kavandati Pärnu maante äärde ka eramukrunte ja laopindasid.

Täna ongi seal avatud Eesti suurima müügipinnaga Laagri Maksimarket ja Ehitusmarket. Oma ettevõtted ja laoüpinnad on sinna rajanud aga AS Tamro Eesti, AS Neiser, AS Forman ning hulgaliselt väikefirmasid.

Pankrotistunud Raku karusloomakasvatuse 18 hektari suurusele maa-alale plaaniti rajada messi- ja kaubanduskeskus. Projekti tellija oli maa-ala omanikke AS Balteco. Kuigi plaanitav messikeskus oleks Eestile jäänud liiga suureks, lootsid projektijuhid, et suhted venelastega paranevad ja Vene firmad toovad keskusesse tööd.

Keskuse kõrvale ligi 20 ha suurusele krundile pidid tulema äri- ja kontorihooned ning eramud.

AS Kalaranna pidi Tallinna Linnahalli kõrvale 3 hektari suurusele territooriumile ehitama kalasadama, väikelaevade kai, kalaturu, rajama paatide väiketootmise, kalarestorani, hotelli ja büroohoone. Kopp pidi maase löödama 1996. aastal. Kogu projekt maksnuks sadu miljoneid kroone ja valminuks kümne aasta jooksul. Kuna aga linnavalitsus vaidlustas Kalaranna vara õiguse sealsete maade erastamisele, jäi projekt katki.

Peterburi maanteel asuvale krundile, kus toimus 1343. aasta 23. aprillil Jüriöö ülestõusu pealahing, ehitatakse kaubanduskekus. Maa-ameti väljakuulutatud ehituskonkursist võtab osa Susi hotelli omanik Jüri Uppin. Uppin põhjendas omapoolset huvi sellega, et Susi hotellil puudub siiani vestibüül, parkimisplats ning ka korralik restoran, mida saaks kõrval asetsevale krundile rajada. Uppin lubas hotelli maha müüa, kui ta seda maad endale ei saa.

Põhjanaabrite seni Tallinnas Viru hotellis tegutsenud Stockmann avas uue kaubamaja Liivalaia tänava ja Tartu maantee ristmikul. Viru keskuses seadis ennast aga sisse Stockmanni konkurent City Sokos.

Stockmann ostis pankrotistunud Tallinna Paberilt vanad tootmishooned ja sai maa kuuekümneks aastaks rendile. Aastaga kerkis 12 500 ruutmeetri suurusele platsile Tartu maantee ja Liivalaia tänava nurgal kahekorruseline suurhoone. Kogu projekt nägi ette viiekorruseline hoone, mille ehituseks kulus üle 250 mln krooni.

Enne oma maja valmimist asus Stockmann Viru hotelli all ja edaspidi jäi sinna tegutsema Stockmanni tütarfirma Seppälä.

Uues Stockmanni kaubamajas, mis ehitati sarnane Helsingi omaga, on müügipinda 5500 ruutmeetrit. Võrdluseks: Viru all paiknevas kaubamajas toimus müük 600 ruutmeetril.

Viru hotelli alla rendipinnal oli Stockmanni käive 80 mln krooni, oma majas planeeris kaubamaja oma esimese täisaasta kaubakäibeks 400 miljonit krooni. Uues kaubamajas hakkas tööle 280 inimest, kellest 20 kuulub juhtkonda, üheksa neist on soomlased. Viru hotelli aluses kaubamajas töötas aga enam kui kolm korda vähem inimesi ehk 60 inimest.

Stockmann oli üle 100 miljoni suuruse investeeringuga Eesti Telefoni järel suuruselt teine välisinvestor Eestis.

AS Veneetsia Kaupmees avab 1995. aasta alguses endises ASi Eesti Talleks tootmishoones esimese osa kaubamajast Eks. Juba aasta lõpus avatakse ka teine korrus.

Tegemist on tõeliselt moodsa kaubamajaga. Esimesel korrusel avati majapidamistarvete- ja toidupood, teisel korrusel aga Prantsusmaalt imporditud klaas- ja kristallesemete, nahktoodete ja jalatsite kauplused.

Kõige viimasena valmis selvehalli esimese korruse jätk, mis oli mõeldud peamiselt rendipinnana erinevatele butiikidele, mis moodustasid kaubatänava.

Omanikel oli veel salaplaan, et arendavad välja umbes 600 ruutmeetri suuruse teeninduspinna, kus võiks aset leida mingi meelelahutusobjekt, mis pakuks nii vaimset kui ka füüsilist tegevust. Täpsemalt saladust ei avalikustatud ja tänaseks pole idee ka realiseerunud.

Kunagi jõudsalt kasvanud ostukeskuse Eks Kaubamaja paremad päevad saavad mööda 1999. aastal. Esimese korruse kaubatänav on jäänud pooltühjaks ning teine korrus antakse rendile.

Kaubamaja juhid räägivad liiga kiirest laienemisest ja kärbivad kulusid. Sissetuleku kaotavad hinnanguliselt pooled kaubamaja 220 töötajast. Mitmed firmad loobusid Eksile kaupa tarnimast, mistõttu oli enamik kaubamaja toiduosakonna riiuleid tühjad. Kauba vähesuse tõttu kadusid poest kliendid ja võlad kasvasid.

1999. aasta sügisel müüs Tallinna Eks Kaubamaja omanikfirma AS Veneetsia Kaupmees kaubamaja esimese korruse toiduosakonnas olevad kaubad ASile ETK Konsum. Hind kattis osa võlgadest.

Poole aasta pärast loobus Veneetsia Kaupmees makseraskuste tõttu kauplemisest kaubamaja teisel korrusel. Samal ajal sulges Veneetsia Kaupmees kõik Eks Kaubamaja filiaalid üle Eesti. Eks Kaubamaja võlad ulatusid hankijatele miljonitesse kroonidesse. Krediidiinfo andmeil oli Veneetsia Kaupmehel maksuametile võlgu ligi 5 miljonit krooni.

Kümme aastat tagasi käisid ettevalmistused Sikupilli ärikeskuse ehituseks, kogu projekti maksumuseks ligikaudu miljard Eesti krooni.

Sikupilli ärikeskuse seitsme hektari suuruse krundi omandas Kristiine Keskuse AS endise Tallinna tselluloosi- ja paberikombinaadi pankrotivarade müügil. Krunt asub Peterburi maanteelt Tallinna kesklinna poole tulles vahetult pärast Tartu maanteel asuvat ringteed paremal pool teed.

Ärikeskusesse planeeriti detailplaneeringu kohaselt kaubandus-teeninduskeskus, 250kohaline hotell, bensiinijaam ja parklad. Hotelliväljaku äärde plaaniti 4?6korruselist konverentsisaali hotelli- ja büroohoonet ja 70kohalist autoparklat.

Keskuse jalakäijate promenaad läbinuks hotellikompleksi, mille alla pidi tulema kabanduskeskuse kolmas, 150kohaline autoparkla. Piki Tartu maanteed kavandati kuuekorruselist büroo- ja kontorihoonete kompleksi, mille kogupinnaks 20 000 m².

Kasulikku pinda on Sikupilli ärikeskuses detailplaneeringu kohaselt 100 000 ruutmeetrit.

Kinnitatud saab ka Tallinna loomaaia vasta plaanitav Rocca al Mare kaubandus- ja teeninduskeskus, kus asus võsaga kaetud tühermaa. Omanikele seati linna poolt kohustus ehitada seitsme aasta jooksul välja kogu kompleks.

1997. aasta sügisel alustas Lemminkäinen Eesti Tallinna esimese kaubanduskeskuse ehitustöid. Tänaseks on Rocca Baltikumi suurim kaubanduskeskus kogupinnaga üle 35 090 m². Keskuses on 109 kaubandus-teenindusasutust.Projekti kogumaksumus on umbes 400 miljonit krooni. Kaubanduskeskuse krundile oli planeeritud ka ehitada lõbustuspark, bensiinijaam, messikeskus, hotell, ning investeeringute leidmise korral ka vesilõbustuspark. Kaks viimast on aga tänaseni veel teostamata.

1995. aastal alustati ka Kristiine Keskusesse ehituse planeerimist. Keskuse esialgsed plaanid olid suurejoonelised. Keskuse juurdepääsu parandamiseks planeeriti rajada tunnel raudtee alt läbi, mis paraku on tänaseni ehitamata. Kristiine Keskuse projekt kujutas endast sisuliselt olemasolevate hoonete renoveerimist. Ümberehitamisele läks nii endine taksopargi parklahoone kui ka remonditöökoda.

1996. aasta lõpuks leiti Kristiine Keskusele rahastaja ? Ernesto Preatoni. Kaubanduskeskuse ehitamise viiakse lõpule kahe aasta jooksul.

Tallinna ehitusteeninduse valitsuse krundile, Rannamõisa tee 4 tuleb kaubanduskeskus. 41 000 m² suuruse maa-alale plaanib Erak Grupp ehitada kaubanduskeskuse, mis on orienteeritud Õismäe, Kakumäe ja Rannamõisa piirkonna elanikele.

100 miljoni kroonine kaubanduskeskuse projekt seisis maa küsimuste pärast veidi üle aasta. Siis aga loobuti ehitusest.

Hobuserauakujulise kaubanduskeskus pidi tulema 12 000 ruutmeetri suurune. Keskuse kahele korrusele pidi tulema restorane, kauplusi, selvehall ning pangakontoreid. Suur müügipind oli esialgu planeeritud Isku mööblikauplusele ja ehitusmaterjalide müüjatele. Ära võiks märkida veel 300kohalist autoparklat, katusealust tänavat, klaaskupliga restorani ja McDrive-tüüpi hamburgerirestorani.

Eda-Liis Kann

Seotud lood

Sisuturundus

20.12.24, 18:09

Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta

Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.